Näide reaalelust – laskur paigaldas oma püstolile lasersihiku ja nüüd tekkis küsimus, kuidas seda paika seadistada. Selleks tuleb kõigepealt mõista, kuidas mõjutab tabamispunkti sihikuliini kõrgus.

Lühikese käsirelva (püstol või revolver) kontekstis ei ole lihtsuse huvides mõtet mängu tuua ballistikat ehk kuuli trajektoori muutust lennu käigus. Püstoli efektiivne laskekaugus ületab harva poolsada meetrit ning selle käigus võime kuuli trajektoori (kollane joon pildil) tinglikult sirgjooneliseks lugeda.

Kui relvaraud on täpselt sihtmärgile suunatud, siis saaksime relvarauast läbi vaadates sihtmärki näha. Paraku padrunipesa on kitsas ja me ei mahu sinna sisse vaatama :)
Klassikaliselt on püstolil sihikud püstolikelgu peal, vahetult relvaraua kohal. Näiteks levinud Glock 17 püstoli sihikuliin on 1.5 cm raua telgjoonest kõrgemal ehk sisuliselt vaatame me sihtmärki piki relvarauda. Kui sihikud on joondatud paralleelselt relvarauaga (roheline joon a), siis võime arvestada, et tabamuspunkt on 1.5 cm allpool sihtimispunkti. Püstoli kohta täiesti piisav täpsus.

Olukord muutub aga kohe, kui sihikuliini kaugus relvaraua teljest muutub oluliselt suuremaks. Näiteks paigaldame relva lisavarustuse siinile taktikalise lambi koos lasersihikuga. [1]

Viies sihikuliini relvarauast kaugemale, eemalduvad üksteisest ka sihtimispunkt ja tabamispunkt. Kui laserkiir on reguleeritud relvarauaga paralleelselt (punane joon b), siis tuleb arvestada sellega, et sihtimispunkt ja tabamispunkt võivad antud püstoli-laseri näitel erineda üksteisest juba 5…6 cm. Lisades siia juurde veel laskurist jt. teguritest tingitud laskude hajuvuse, võib 10 cm suurusest märgist juba mööda lasta.

Selleks, et sihtimispunkt ja tabamispunkt kokku langeksid, tuleb sihikut reguleerida ning sihikuliini relvaraua suhtes kallutada (punane joon c). Oluline on aga teadvustada, et see ristumispunkt tekib ainult ühel konkreetsele kaugusele, millele sihik on paika reguleeritud. Sellest punktist nii lähemal kui kaugemal olevate sihtmärkide korral jooksevad sihikuliin ja tabamuspunkt üksteisest jällegi lahku.

Kirjeldatud nähtus kehtib kõigi relvade ja sihikute korral. Näiteks poolautomaatse vintpüssi puhul on täiesti tavaline, et sihikud ongi juba relva konstruktsioonist lähtuvalt 6…10 cm relvaraua teljest kõrgemal. Lisaks tuleb pikkade distantside puhul (sajad meetrid) mängu veel ballistika ehk kuuli “kukkumine” kaugusega, mis mõjutab omakorda tabamispunkti eri distantsidel. Aga see on juba omaette artikli teema.

Mida siis teha ja kuidas / millisele kaugusele sihik reguleerida? Konkreetset juhist ei saa siin anda – optimaalne seadistus sõltub ju kasutatavatest distantsidest ning nende varieeruvusest. Oluline on aga see, et laskur teaks, kuhu ja millisele kaugusele on tema sihik seadistatud ning oskaks seda eri olukordades arvesse võtta.

[1] Tähelepanu, Relvaseadus §20 1 lg (4) sätestab, et lasersihikut võib soetada, omada ja vallata vaid vastava spordialaga tegelemise eesmärgil!