Jah, igasugune lõhkematerjali sisaldav toode on ohtlik. Aga kui ohtlik?

Laskemoona hoidmisele kehtivad ranged piirangud nii hoiutingimuste kui koguste kohapealt. Relvaseadus § 46 reguleerib füüsilistele isikutele hoidmiseks lubatud laskemoonakoguseid (kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta) ja Lõhkematerjali seadus sätestab tööülesannete või kutsetegevuse käigus laskemoona käitlejale lubatud tingimused ja kogused. Pikemalt juriidikasse süvenemata märgiks ära, et müügikohal on see täna 50 kg (lõhkeainet sisaldav) 1.4S klassi toodetele.

Nende kogusepiirangute põhjenduseks esitatakse tihti väiteid stiilis “aga mõelge, mis siis saab, kui hoiukohas tekib tulekahju… see on ümbruskonnale väga ohtlik” ning “seda (tulekahju) ei ole ju võimalik kustutada”.

USA tulirelvade ja laskemoona valmistajate ühendus- ja standardiorganisatsioon SAAMI (Sporting Arms and Ammunition Manufacturers’ Institute) on teinud põhjalikke katsetusi laskemoona ohutuse teemal. SAAMI kodulehel viidatud 25 minutilise video tegemise käigus kulutati üle 400.000 padruni tsiviilkäibes olevat laskemoona, et faktipõhiselt selgitada, mis juhtub padrunitega, kui neid väärkohelda – lahtiselt (väljaspool relva) lõhata ehk “tulistada”, 20 meetri kõrguselt vastu maad kukutada, buldooseriga üle sõita, vintpüssist padrunikaste tulistada, laskemoona lõkkesse panna ning lõpuks laskemoonaladu põlema panna. Video tehti koostöös Rahvusvahelise Tuletõrjujate Assotsiatsiooniga IAFC

Kõik katsed tehti tsiviilkäibes oleva laskemoonaga alates püstoli- ja sileraudse püssi padrunitest ja lõpetades .50 kaliibrise vintpüssipadrunitega. Sõjalise otstarbega laskemoona (sh. süüte- ja trasseeriva kuuliga padrunid) antud test ei puuduta.
Tähelepanu! järgnevad katsed EI KEHTI laetud tulirelva kohta. Kui padrun on laetud tulirelva padrunipesasse, siis käitub see relv tulekahjus samamoodi, nagu oleks vajutatud päästikut!

Üksiku padruni lõhkamine
Selleks, et padrunist väljalendav kuul saavutaks relvarauas suure algkiiruse, peavad püssirohugaasid põlema kinnises anumas ja tekitama väga kõrge rõhu. Kui padrun asetseb lahtiselt väljaspool relvarauda/padrunipesa ning padrunis olev püssirohi süttib, siis annab pehme padrunikest järele, rõhk langeb koheselt ja kuul ei saavuta ohtlikku kiirust ega energiat. Katse käigus paigutati üksik padrun kuulikindlasse kambrisse, aktiveeriti sütik ning filmiti tekkivat plahvatust ülikiire kaameraga. Ei vintpüssipadruni kuul ega ka 12 cal sileraudse püssi padruni haavlid ei suutnud läbistada paarikümne sentimeetri kaugusel olevat vineeri- või kipsplaadi tahvlit ja põrkasid sellelt tagasi.
Järeldus: padruni süütamine väljaspool tulirelva annab lendkehale ülimadala kiiruse ja energia, võrreldes tulirelva rauast väljatulistatud laenguga.

Kukkumine 20 meetri (65 jala) kõrguselt
Katse käigus kukutati erinevat väikepakendis (20-50 padrunit) laskemoona (püstoli-, vintpüssi- ja sileraudse püssi padrunid) tõstuki pealt kivikattega maapinnale. Paar padrunit lõhkesid, kuid ahelreaktsiooni ei järgnenud. Järgnevalt korrati katset hulgipakenditega – 200 vintpüssipadrunit, 250 sileraudse padrunit ja 1000 püstolipadrunit. Mitte ükski padrun ei lõhkenud.
Järeldus: Suurelt kõrguselt kukkudes laskemoon üldiselt ei plahvata. Isegi kui üksik padrun plahvatab, ei teki ahelreaktsiooni ning kõrvalolevate padrunite plahvatust.

Laskemoona tulistamine vintpüssiga
Järgmises katses tulistati erinevaid laskemoonakarpe täiskaliibrilise (.308) vintpüssiga 60 meetri kauguselt. Paljud kuulitabamuse saanud padrunid purunesid, kuid ei süttinud. Üksikud pihtasaanud padrunid lõhkesid. Kõrvalolevad padrunid jäid terveks.
Järeldus: Enamus padruneid ei plahvatanud. Isegi kui üksik padrun plahvatas, siis ahelreaktsiooni ning kõrvaolevate padrunite süttimist ei järgnenud.

Sütikuga detoneerimine
Kui kaugjuhitav elektrisütik asetati laskemoonakarbi sisse ja detoneeriti, lendas karbi sisu padrunitega süttimata laiali. Kui sütik asetati täpselt padruni sütiku kohale, siis see padrun plahvatas, kuid ülejäänud padrunid lendasid süttimata laiali.

Buldooseriga ülesõitmine
Alustuseks sõideti kahveltõstukiga laskemoonakastidele sisse. Plahvatust ei järgnenud.
Järgmises katses sõideti buldooseri roomikutega üle padrunikarpide (200 püstoli-, 200 vintpüssi- ja 250 sileraudse püssi padrunit). Ükski padrun ei lõhkenud. Järgnevalt võeti padrunid karpidest välja, asetati lahtiselt asfaldile ning 30 sekundi jooksul muljuti neid roomikute all edasi-tagasi. Mõned padrunid lõhkesid, kuid enamus laskemoona purunes süttimata.
Järeldus: Isegi kõige ekstreemsema surve ja muljumise käigus laskemoon tõenäoliselt ei sütti ja ahelreaktsiooni ei teki.

Lõkkesse asetamine
28.000 padrunit asetati kaubaaluse suuruse puuriida peale ning süüdati diiselkütusega. Erinevatele kaugustele (5…15 meetrit) paigutati suured kahekordsed kipsplaadist ekraanid, et hinnata laialilennanud kildude hulka ja läbistamist. Umbes minut peale süütamist hakkas laskemoon valju praksumise saatel lõhkema. Kümmekond minutit hiljem oli enamus laskemoona ära põlenud. 5 meetri kaugusel olevates kipsplaatides olid üksikud läbistavad augud, kuid ükski fragment ei läbistanud teist kipsplaadi kihti.
Sama katset korrati ka 18.000 lahtise padruniga. Pakendi puudumine ei suurendanud tule intensiivsust.
Järeldus: Lõkkesse asetatud laskemoon teeb valjut häält, kuid plahvatustes laialilendavate kuulide ja padrunikesta fragmentide energia on ülimadal ning isegi lähedal (5 meetrit) asuvad kipsplaadist ekraanid ei saanud läbivaid vigastusi.

Laskemoonalao süütamine
Katse käigus ehitati siseruumi simuleeritud “laskemoonaladu”, kuhu paigutati tihedalt 150.000 padrunit erinevat laskemoona – püstoli-, vintpüssi- ja sileraudse püssi padruneid. Väga suur kogus laskemoona väga väikesel pindalal! “Ladu” süüdati diiselkütuse abil.
5 minutit pärast süütamist läksid tuletõrjujad ruumi uksele tulekahju voolikutega kustutama. Põleng saadi kontrolli alla ning kustutati mõnekümne sekundiga. Tuletõrjujad olid tavalises kaitsevarustuses (tulekindel rõivastus ja kaitsemaskid) ning tulekahju käigus ülimadala energiaga laialipaiskuvad kuulid ja kestade fragmendid ei põhjustanud neile mingit ohtu.
Ruum oli ehitatud 5x10cm prussidest sõrestikseintega, seespool kipsplaat, väljaspool OSB puitkiudplaat. Laskemoon asus 0…1,5 meetri kaugusel seintest. Kipsplaadis oli palju läbivaid auke, kuid OSB plaadis ei olnud mitte ühtegi läbivat vigastust.
Järeldus: Tulekahjus olev suur kogus laskemoona ei põhjustanud ruumi seintele olulisi vigastusi ega ei takistanud tuletõrjujate tööd.

Veoauto järelhaagise süütamine
5 kaubaalust koos 252.000 padruniga asetati veoauto haagisesse ja süüdati 38 liitri diisekütusega. Kui haagis oli täielikult leekides, asusid tuletõrjujad tööle ning neil õnnestus jällegi kiirelt tuli kontrolli alla saada ja ära kustutada.
Järeldus: Tulekahjus olev laskemoon on kergesti kustutatav ning tuletõrjujate kaitsevarustus kaitseb neid edukalt madala energiaga laialipaiskuvate kuulide ja fragmentide eest.

SAAMI eksperdid jõudsid ligi 400.000 padruniga tehtud katsete käigus järeldusele, et tsiviilkäibes olevat laskemoona on väga raske süüdata ja plahvatama panna. Laskemoon ei tekita ahelreaktsiooni, ei põle edasi ning ei tekita lahtiselt ohtlikke plahvatusi isegi mitte ekstreemsel väärkohtlemisel. Tulekahju käigus tekib vali müra ning mõõdukas prügi laialipaiskumine, kuid see ei takista tavalises kaitsevarustuses tuletõrjujate tööd. Tulekahju on kergelt kustutatav tavalise veega ning ei erine tavalise tulekahju kustutamisest.