Jah, igasugune lõhkematerjali sisaldav toode on ohtlik. Aga kui ohtlik? Laskemoona hoidmisele kehtivad ranged piirangud nii hoiutingimuste kui koguste kohapealt. Relvaseadus § 46 reguleerib füüsilistele isikutele hoidmiseks lubatud laskemoonakoguseid (kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta) ja… Continue Reading →
Iga laskur on kogenud seda tunnet, kui keset tulistamist tekib see hetk, kus vajutad päästikule, aga pauku ei käi. Kontrollid nõutult oma relva ja avastad, et kelk/lukk on tagumisse asendisse fikseerunud. Ahah, salv sai tühjaks! Kriitilises olukorras võib see juhtuda… Continue Reading →
Punatäppsihikud on relvanduses kasutusel olnud juba pikka aega, kuid lühikestel käsirelvadel, nagu nt. püstolid (või ka revolvrid), on need laiemalt levima hakanud alles viimasel kümnendil. Punatäppsihikuid kasutatakse nii sportrelvadel, praktikal-laskmises kui nüüd ka isegi kandmis- ning enesekaitserelvadel. Paljud uued relvad… Continue Reading →
Hea relvaomanik, millal Sa viimati nö. “kuiva” tegid?Igaüks (sh. allakirjutanu) ei viitsi niisama tühja päästikut klõpsutada… kuigi vaja oleks. Laskeoskus ei ole kaasasündinud oskus ning öeldakse, et üks liigutus kinnistub lihasmällu siis, kui seda umbes 20 tuhat korda korrata. Ja… Continue Reading →
Relvandusest rääkides ei saa mööda minna kahest mõõtühikust – MOA ja milliradiaan ehk mrad. Tegu on nurgaühikutega, mida kasutatakse sihikute seadistamisel ja tabamistäpsuse hindamisel. MOA on lühend ingl. k. terminitest Minute of Arc / Minute of Angle ehk maakeeles lihtsalt… Continue Reading →
Ballistika on klassikalise mehaanika haru, mis käsitleb visatud või lastud esemete lennujoont aegruumis. Relvanduse kontekstis huvitab meid enamasti väljatulistatud kuuli trajektoor relvarauast sihtmärgini ehk välisballistika. Relvarauast väljuv kuul ei jää kunagi sirgjooneliselt lendama, vaid hakkab koheselt erinevate tegurite (gravitatsioon, õhutakistus,… Continue Reading →
Näide reaalelust – laskur paigaldas oma püstolile lasersihiku ja nüüd tekkis küsimus, kuidas seda paika seadistada. Selleks tuleb kõigepealt mõista, kuidas mõjutab tabamispunkti sihikuliini kõrgus. Lühikese käsirelva (püstol või revolver) kontekstis ei ole lihtsuse huvides mõtet mängu tuua ballistikat ehk… Continue Reading →
Relvi puudutavates artiklites kohtab sageli sellist sõna, nagu ründerelv. Reeglina on tegu otsetõlkega ingliskeelsest terminist assault rifle. Mida selle all mõeldakse, mis teeb ühest relvast hirmutava ja eriti ohtliku ründerelva ja kas iga taktikalise välimusega vintpüss on ründerelv? Ründerelva definitsioon… Continue Reading →
Kuidas teie oma relvarauda puhastate? Tõenäoliselt on teil selleks aja jooksul kogunenud hulgaliselt erinevaid tööriistu – mitmes mõõdus harjakesed, vardad, vilttropid, väiksemad ja suuremad puhastuslapikesed (nn. patchid), mida kõike rauast läbi ajada. Kõigepealt raud puhastusõliga kokku, harjaga mitu korda läbi,… Continue Reading →
Appi, minu (uhiuus) relv laseb vasakule! Või alla… või vasakule ja alla… Või hoopis üles! Oma praktika jooksul olen sellist kurtmist kuulnud palju kordi. Kas peaks hakkama kohe sihikuid korrigeerima? Relva kontrollides selgub, et sihikud on enamustel juhtudel paigas ja… Continue Reading →
Läheks tiiru harjutama, aga mida seekord ette võtta? Proovi püstoli-treeningut nimega Dot Torture (otsetõlkes “täpi-piinamine”). See on mitmekesine, erinevatest relvakäsitsemise elementidest koosnev kompleksharjutus, mida saab suurepäraselt ka üksi läbi lasta. Kõik, mida sa vajad, on karp padruneid (kulu 50 lasku)… Continue Reading →
Öeldakse, et ega püss ise pauku ei tee – ikka inimene on see, kes päästikule vajutab. Oluline on teadvustada, et relva kasutamise ja sellele järgnevate tagajärgede eest vastutab ikka relva omanik. Ohutustehnikast võib rääkida pikalt, aga on neli olulist reeglit,… Continue Reading →
© 2024 Eesti Relvaomanike Liit
Eesti Relvaomanike Liit