Relvandusest rääkides ei saa mööda minna kahest mõõtühikust – MOA ja milliradiaan ehk mrad. Tegu on nurgaühikutega, mida kasutatakse sihikute seadistamisel ja tabamistäpsuse hindamisel.

MOA on lühend ingl. k. terminitest Minute of Arc / Minute of Angle ehk maakeeles lihtsalt nurgaminut. Nagu me teame, siis täisring on jagatud 360-ks kraadiks. Üks kraad omakorda on jagatud 60-ks nurgaminutiks. Nii lihtne see ongi! Seega kui näiteks teie optilisel sihikul on jaotus 1 MOA, siis see tähendab 1/60 kraadi laiust ala.

Aga kui lai ala on 1 MOA mingil kaugusel?
Meetermõõdustikus on 1 MOA umbes 2,9 cm laiune ala 100 meetri kaugusel.
Kuna tegu on nurgalaiusega, siis 200 meetri kaugusel on see juba ~5,8 cm laiune ala, 300 meetri kaugusel ~8,7 cm laiune ala ja 50 meetri kaugusel ~1,5 cm laiune ala.

Täpsemaks arvutamiseks peame võtma appi ringi ümbermõõdu valemi 2 Pi r.
2 x Pi x 100 (meetrit) / 21600 (MOA-d täisringis) = 0,029088820866572.. meetrit = 2,9088820866572.. cm @ 100 meetri kaugusel.

Tollimõõdustikus on 1 MOA umbes 1 tolli laiune ala 100 jardi kaugusel.
Täpsemalt 2 x Pi x 3600 (tolli sajas jardis) / 21600 (MOA-d täisringis) = 1,047.. tolli @ 100 jardi kaugusel.

Kuidas seda teadmist relvanduses rakendada? Näiteks saite endale just uue optilise sihikuga relva ja lähete seda 100 meetri tiiru nö. “sisse laskma”. Proovilasud tabasid märklehte keskkohast 16 cm allpool ja 5 cm paremal. See teeb 16 cm / 2,9 = ~5,5 MOA nurgalaiust vertikaalsuunas ning 5 cm / 2,9 = ~1,75 MOA horisontaalsuunas.

Optiliste sihikute seadistuskruvid (ingl. turret-id ehk “tornid” või “trumlid”) on valdavalt 1/4 MOA astmetega reguleeritavad. Sellisel juhul 4 klõpsu liigutab sihikut 1 MOA võrra.

Sihiku paikareguleerimiseks on vaja selle vertikaalkruvi keerata 4 x 5,5 MOA = 22 klõpsu ülespoole (“Up“), horisontaalkruvi 4 x 1,75 MOA = 7 klõpsu paremale (“Right“) ning sooritada jällegi 3…5 proovilasku. Kui mõõtmised ja arvutused on õigesti tehtud, peaksid lasud nüüd tabama märklehe keskkohta. Võimalik, et peenhäälestuseks on vaja korrigeerida sihikut 1 klõpsu (1/4 MOA = ~0,7 cm @ 100 m) piires siia-sinna.

Kui me liigume 100 meetri pealt teis(t)ele kaugus(t)ele, siis tuleb loomulikult kõik nurgalaiused sellele vastavalt ümber arvutada.


Aga relvanduses on laialdaselt kasutusel veel teinegi nurgamõõdu ühik – milliradiaan. SI-süsteemis on selle tähiseks mrad ning mõnel pool ka “mil”.

Kui lai nurk on üks mrad? See on kaarelaius, mis vastab 1/1000 kaareraadiusele. Teiste sõnadega, 1 mrad on 10 cm laiune ala 100 meetri kaugusel, 20 cm laiune ala 200 meetri kaugusel, 5 cm laiune ala 50 m kaugusel jne.

Mrad süsteemis sihikute seadekruvid on tavaliselt 0,1 mrad sammuga. See tähendab, et üks seadistuskruvi klõps muudab tabamust 1 cm 100 meetri kaugusel. Meetermõõdustikuga harjunud laskuril on seetõttu väga mugav mrad-ides teisendusi ja korrektsioone teha ning sihikut seadistada.

Mrad ehk mil-dot skaalaga sihikuristi abil saab ka väga hõlpsasti mõõta objekti kaugust, teades selle suurust ning hinnata objekti suurust, teades selle kaugust:
1 mrad nurgalaiusega objekti suurus millimeetrites = selle kaugus meetrites.

Näiteks kui ~180 cm kõrgusega siluett mahub sihikupildis viie mil-dot markeri vahele, siis on ta 1800 mm / 5 mrad = 360 meetri kaugusel.
Teades objekti kaugust, saame aga vastupidise tehtega hinnata selle suurust:
Kaugus 360 meetrit x 5 mrad = 1800 mm objekti kõrgus.

Millist ühikut eelistada – MOA või mrad? Ühest vastust siin ei ole. Tollimõõdustikku kasutavates maades (nagu UK ja USA) on valdavalt levinud MOA. Sageli kasutatakse MOA-d ka relva (või laskuri) täpsuse kirjeldamiseks (nt. X relvatootja garanteerib oma püssile vähemalt 1,5 MOA täpsust gruppi).
Mrad on aga laialdaselt kasutusel militaarvaldkonnas. Samuti on hakatud mrad-i eelistama meetermõõdustikku kasutavates maades.

1 MOA on ligikaudu ~0,29 mil ja 1 mil on umbes ~3,44 MOA.
Kuna erinevate nurgaühikute vahel teisendamine on tülikas, siis on soovitav, et sihiku seadistuskruvid ning sihikuristi markerid oleksid samas süsteemis. Nagu ülalpool juba öeldud, siis meetrites mõtlevale inimesele on mrad loogilisem, kuid ingliskeelses maailmas on MOA endiselt väga levinud ning arusaam selle olemusest vajalik.
Valik on teie!


Jutu lõpuks mainiks et ühes 360 kraadises täisringis on 2 x Pi radiaani ehk ligikaudu 2000 x 3,1415926.. = 6283,185307.. milliradiaani. Kuna sellist murdosadega jaotust on tülikas näiteks suurtükkide sihikutele või kompassile kanda, siis on militaristid kasutusele võtnud oma ümardatud versiooni mrad-ist. Näiteks NATO on täisringi jaganud 6400-ks võrdseks jaotuseks ning nimetab seda “NATO mil”. Rootslased on 360 kraadise ringi jaganud 6300-ks osaks (“streck”) ning eksisteerib ka Varssavi pakti mil, kus täisring on 6000 osaks jaotatud.