Relvateemat tutvustades kerkib tavaliselt varem või hiljem üles küsimus, kui palju läheb maksma relva soetamine ja millest peaks alustama. Alljärgnev tekst on mõeldud inimesele, kes tahab soetada oma esimest tulirelva turvalisuse tagamiseks ehk enese ja vara kaitseks.

Vii ennast kõigepealt teemaga kurssi

Alustada võiks relvaloa ettevalmistuskursusest. Kuigi kursuse läbimine ei ole praegu kehtiva seaduse järgi relvaloa saamiseks kohustuslik, tasub igal juhul see läbi teha. Omal käel üritajad ning mütsiga lööjad kukuvad tavaliselt relvaeksamil läbi. Relvaseadus on mahukas ja vajab lahtiseletamist. Samuti räägitakse kursustel sellest, millestele seaduspunktidele on vaja erilist tähelepanu pöörata ning millised on levinud komistuskohad. Näiteks on eksitud sellega, et eksami valikvastustes aetakse segamini “või” ning “ja”.

Relvaloa ettevalmistuskursust pakuvad kõik suuremad lasketiirud ning selle käigus käsitletakse järgnevaid teemasid:

  • Relvaloa taotlemine, relva soetamine ja sellega kaasnev;
  • Relvaseadus, hädakaitse ja seonduvad õigusaktid. Vastutus;
  • Ohutustehnika, tulirelva käsitsemine ning laskmisõpe;
  • Relva hoidmine, kasutamine ja kandmine.

Relvaloa ettevalmistuskursuse hind jääb suurusjärku 170…180€

Tervisekontroll

Kui kursus on läbitud ning otsus tulirelva soetada on jätkuvalt kindel, tuleb külastada perearsti tervisetõendi saamiseks. Sealt suunatakse edasi psühhiaatri vastuvõtule ning vajadusel täiendavasse kontrolli.

Tervisetõendite peale kulub ca 30€ + 40€ (psühhiaater) = 70€

Relvaloa taotlemiseks peab nüüdsel ajal olema ka läbitud 16h esmaabiandja koolitus. Neid koolitusi viivad läbi näiteks autokoolid ning hind on orienteeruvalt 80€

Relva hoiukoht

Kuigi ühe tulirelva jaoks ei ole relvakapp nõutav, on siiski soovitav see ka ühe relva puhul soetada. Kui peaks siiski juhtuma, et sahtlisse või padja alla peidetud relv ära varastatakse, jääb omanik relva lohaka hoidmise eest vastutavaks. Nõuetekohases kapis relva hoiustades olete aga teinud kõik endast sõltuva, et relv oleks turvaliselt hoitud ning olete vastutusest prii ka siis, kui teie äraolekul koju sisse murtakse ja relvakapp ketaslõikuriga lahti lõigatakse.

Kuni 8-le relvale sobiliku ja nõuetekohase relvakapi hind algab 200€.

Relvaluba ja politsei

Järgmiseks tuleb siseneda politsei iseteenindusportaali või seada sammud lähimasse politseiprefektuuri ning taotleda relvaluba. Peale seda võtab teiega ühendust piirkonnapolitseinik, kes tuleb ja kontrollib teie elukohas relva hoiutingimusi. Kui järgneva menetlemise käigus relvaloa andmist välistavaid asjaolusid ei ilmne, lepitakse kokku relvaeksami aeg. Eksam koosneb kahest osast – kõigepealt tuleb läbida teooriaeksam, mis kujutab endast valikvastustega küsimusi. Eksam on sooritatud, kui 10-st küsimusest vähemalt 8-le on õigesti vastatud.
Kui teooriaeksam on edukalt läbitud, lubatakse taotleja laskekatsele, mille käigus kontrollitakse relvatundmist ning ohutustehnikat. Kui laskekatse läbiviija veendub, et oskate relva ohutult käsitseda, tuleb sooritada kolm lasku 15 meetri kaugusel olevasse märklehte, millest vähemalt kaks peavad tabama. Laskekatsel on ka ajapiirang – relv tuleb laadida ning lasud sooritada 15 sekundi jooksul.

Kui relvaluba on käes, saate taotleda relvasoetusloa, mis annab õiguse tulirelva ostuks. Soetatud relv kantakse teie relvaloale.

Riigilõivud on järgmised:
30€ (relvaluba) + 30€ (relvaeksam) + 30€ (soetusluba) = 90€

Relv

Kui soetusluba käes, saate valida endale esimese relva. Valik on suur ning samapalju on ka eri arvamusi, milline peaks relv olema. Ühte ja kõigeks sobivat universaalset relva ei ole olemas. Varjatud kandmiseks sobib pigem kompaktne ja kerge püstol. Kui aga on plaanis laskeharrastusega tõsisemalt tegeleda ning oma laskeoskust regulaarselt tiirus lihvida, on täissuuruses raamiga raskem püstol selleks oluliselt mugavam. Arvestada tuleks ka kandja käe suurusega ning füüsiliste eripäradega.
Ei tahaks siinkohal reklaami teha, aga kui relva valimine liiga keeruliseks osutub, siis üks universaalne soovitus siiski on – osta endale esimeseks relvaks Glock [1]. Sellega ei saa väga eksida. Lihtne ja kerge käsitseda, äärmiselt töökindel ning soodsa hinna ja mõistliku järelturuväärtusega. Sama relva kasutavad paljude riikide korrakaitsjad ja jõustruktuurid, sealhulgas ka Eesti politsei.

9×19 kaliibris Glock 17 või veidi kompaktsem Glock 19 maksab 700€

Laskemoon ja kaliiber

Kaliibrivalik on mõnede jaoks sama keeruline küsimus kui relvavalik. Parima enesekaitse-laskemoona teemal on hulgaliselt vaidlusi maha peetud, kuid absoluutse tõe väljaselgitamine ei mahu selle artikli fookusesse. Seetõttu piirdume maailmas enimlevinud püstolipadruni kaliibriga, milleks on 9×19. Tuntud ka kui 9mm Parabellum või Luger.

50-se karbiga ostes maksab 9×19 padrun suurusjärk 20…30 senti.

Eksootilisemad kaliibrid maksavad muidugi rohkem ning kvaliteetne täpsusmoon jahipüssile võib maksta ka paar-kolm eurot pauk. Aga see on juba edasijõudnute teema, mida käsitlen eraldi artiklis.

Kabuur

Relva püksikummi vahel või lahtiselt taskus ei kanta! Relva kantakse varjatult kabuuris. Korralik kabuur on mugav ning tagab kandjale:

  • relva kindla püsimise ja väldib kaotsimineku või hõivamise;
  • kiire ja ohutu relva haaramise ning ka mugava tagasipanemise;
  • relva kaitse ilmastiku, tolmu jms. välismõjude eest.

Korralike kabuuride hinnad jäävad vahemikku 50…100€

Lisavarustus

Uue relvaga tuleb reeglina ostes kaasa paar salve, puhastushari ja väike transpordikohver. Võimalik, et aja jooksul tekib soov soetada mõned lisasalved, salvehoidja, korralikum puhastuskomplekt, relvaõli… Samuti on võimalik lasta relvameistri juures tuunida päästikut, vahetada välja sihikud või teha muid täiendusi relva käepärasemaks muutmisel.

Lööme arve kokku

  • Relvaloa ettevalmistuskursus – 180€
  • Tervisetõend – 70€
  • Esmaabikoolitus – 80€
  • Relvakapp – 250€
  • Relvaloa riigilõivud – 90€
  • Glock 19 – 700€
  • 200 padrunit – 50€
  • Kabuur – 80€

Kokku: 1500€

Loomulikult ei ole see number kivisse raiutud, kuid mingi ettekujutuse peaks sellest arvutusest saama. Alla selle summa tuleks juba vaadata kasutatud relva poole. Relvakapi või ettevalmistuskursuse pealt ei ole küll mõtet kokku hoidma hakata. Viimane võib korduseksami tasudega (30€ iga katse) ruttu kätte maksta.

Loomulikult on võimalik ka edeva relva eest maksta ulmelisi summasid, kuid nii nagu oma esimeseks autoks ei ole mõtet osta ralliautot, ei tasu esimeseks relvaks valida tippsportlasele tehtud open-klassi püstolit.


[1] Artikli originaal on kirjutatud ajal, kui Glock oli sisuliselt ainus komposiitmaterjalist raamiga strikerfire tüüpi püstol. Tänasel päeval on paljudel tootjatel olemas oma analoogid. Enne otsustamist proovi ka neid. Relvaomanike Liit ei oma mitte mingisuguseid ärilisi või muid huve eelpoolnimetatud toodete ja nende edasimüüjatega seoses.