Mis kasu on isiklikust tulirelvast, kui vaenulik jõud peaks meie riigile kallale tungima? Kas sa lähed sellega vastase sõjaväe ja tankide vastu?

Üldiselt kujutatakse konventsionaalset riigikaitset ette keerulise ja tavainimesele hoomamatu struktuurina, kus on professionaalne sõjavägi, kõrgtehnoloogiline relvastus, tankid, kopterid, lennukid, raketid… ning sõja tulemuse määrab see, kellel on jõudude ülekaal ja parem tehnika. Kas väiksemal (riigil) üldse on mingitki lootust, kui suurem naaber otsustab ühel päeval sinu maa üle võtta?

Käesolev Ukraina sõda (al. 24.02.2022…) on näidanud, et nn. asümmeetriline sõjapidamine võimaldab edukalt osutada vastupanu ka endast oluliselt suurema ja pealtnäha tugevama sissetungija vastu. Vaenlane võib küll üle võtta mõned strateegilised objektid, aga endiselt jääb alles probleem, et ta asub võõral maal, kus kogu kohalik elanikkond on tema vastu. Siinkohal tuleb mängu relvastatud rahvas, kes teostab totaalset territoriaalset maakaitset. Sisuliselt on tegu partisani- ehk nn. sissisõjaga, kus vaenlane peab kartma, et suvalisest aknaaugust, pööningult, keldrist või põõsast torgatakse ootamatult välja püssitoru.

Selline hajutatud lahingutegevus kaasab nii regulaarseid maakaitseüksuseid (Eestis Kaitseliit) kui ka toetust tsiviilelanike poolt. Need kaitseüksused reeglina ei liigu oma territooriumilt ära ning nende eelis on just kohalike olude tundmine – maastik, objektid, varje- ja peidukohad, võimalikud positsioonid jms. Samuti annab tugeva eelise kaitsetaktikas kohalike elanike ja struktuuride tundmine.

Mida saavad relvastatud tsiviilisikud hajutatud lahingutegevuses teha?

  • Esmalt muidugi oma kodu ja lähedaste kaitse, ümbruskonna valve ja ühiskondlike objektide kaitse nii marodööride, diversantide jt. vaenulike üksuste eest;
  • Teiseks territooriumile tunginud vaenlaste nõrgestamine. Eesmärk on tekitada vastases ebakindlust, ta on võõras ja vaenulikus keskkonnas ning tal ei ole konkreetset sihtmärki, mida rünnata. Sissetungija peab oma positsiooni kaitsmiseks kogu aja valvel olema, kaasama pidevalt selleks täiendavat ressurssi ja lõpuks on ta nii füüsiliselt kui moraalselt kurnatud.
  • Ja kolmandaks kontrolli taastamine oma territooriumil siis, kui vaenulikud väed on lahkuma sunnitud.

Kas see on seaduslik? Jah. Eesti Vabariigi põhiseadus §54:
Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.