Müüt number 1
Eestis on niigi turvaline elada ja enesekaitse-relva ei ole vaja

Jah – me elame õnnelikul ajastul, kus meie riigis ei käi sõda, kuritegevus on suhteliselt madal ning terrorism ei ole (veel) siia jõudnud.
Samahästi võib aga küsida, miks on Tallinki laevadel ilusa päikesepaistelise ilmaga päästepaadid? Milleks neid vaja on? Aga äkki juhtub õnnetus ja laev läheb põhja. Vaatame oma lähiminevikku…
Turvaline ühiskond ei tähenda seda, et me võiks rahulikult uinuda ning loota, et kõik jääbki alatiseks ilusaks.
Praeguse status quo säilitamine vajab ohuteadlikkust ja ettevalmistamist ka siis, kui päike paistab ja meri on sile.

Müüt number 2
Tulirelvast (ja relvaloast) pole kasu, kuna sa ei tohi seda niikuinii enese- ja vara kaitseks kasutada

Selle müüdi lahkamist tuleks alustada küsimusest, milline norm annab üldse enesekaitsele seadusliku õigustuse? Eestis on selleks Karistusseadustiku §28 (Hädakaitse) ja §29 (Hädaseisund).
Lühidalt võib nende sisu kokku võtta kahe lausega.

  • “Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.”
  • “Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.”

Hädakaitse õigus tuleb inimese loomulikust õigusest end kaitsta. Anglo-Ameerika õiguses rõhutakse siinjuures vastuhakule kui inimese olemusest tulenevale käitumisele: “ükski seadus ei tohiks kuulutada kriminaalseks tegevust, mis vastab mõistliku inimese käitumisele”.

  • Hädakaitseseisund tähendab vahetut või vahetult eesseisvat ohtu või rünnet.
  • Samas rünnatav ei pea ootama hetkeni, millal hakatakse reaalselt kahjustama tema õigushüvesid. Näiteks ei pea ootama hetke, millal teda reaalselt lüüakse või pussitatakse. Seega võib vahetu ründena käsitleda ka olukorda, kus rünnet veel ei toimu, kuid mis võib koheselt ründeks muutuda.
  • Võimalus rünnet vältida (nt. põgeneda) või abi kutsuda (appi karjuda, politseisse helistada) ei välista õigust hädakaitsele. (KarS §28 lg (3)) Varjumiskohustuse puudumist hädakaitse regulatsioonis põhjendatakse õiguse tagamise printsiibiga: õigus ei pea ebaõiguse ees taanduma.
  • Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüvede kahjustamises, et lõpetada rünne.
  • Kaitsevahend on iga kättesattuv vahend, mis tõrjub ründe lõplikult, täielikult ja otsekohe.
  • Kaitsevahend peab olema proportsionaalne ja säästev, et mitte ületada hädakaitse piire. Samas säästvaima vahendi tuvastamine eeldab, et kaitsjal oli olemas mingi valik. Kui valikuvõimalust ei ole, siis jääb see kriteerium ära.
  • Samuti ei ole kaitsjal kohustust valida säästvam kuid ebakindel vahend, mille puhul ei ole kindel, kas see peatab ründe kindlalt ja lõplikult.
  • Hädakaitse piiride ületamine toob kaasa vastutuse.

Müüt number 3
Tulirelva ei tohi kasutada, kui ründaja ähvardab sind noaga

Nuga on väga ohtlik relv, millega ründamine lõppeb väga suure (>90%) tõenäosusega eluohtlike või surmavate kehavigastustega. Seega on tulirelva kasutamine noarünnaku tõrjumiseks igati proportsionaalne ja õigustatud meede.
Isegi (verise) süstlaga ähvardav narkomaan võib olla suureks ohuks sinu elule ja tervisele. HIV on surmav haigus!

Müüt number 4
Tulirelva ei tohi kasutada, kui ründaja ähvardab sind rusikatega

Kui ründaja on ilmses füüsilises ülekaalus (näiteks suurt kasvu, heas füüsilises vormis ning kaklustehnikat valdav meesterahvas ründab õblukest naisterahvast), siis on ründe tõrjumine tulirelvaga igati proportsionaalne ja õigustatud meede.

Müüt number 5
Enne relva kasutamist tuleb teha hoiatuslask

Jah, enne tulirelva kasutamist tuleb tuleb ründajat hoiatada. Selleks ei pea ilmtingimata tegema hoiatuslasku, piisab ka suulisest hoiatusest stiilis “Mul on relv, ära tule! Tulistan!” Kui seejärel rünne ikka jätkub, on relva kasutamine enesekaitseks õigustatud.
Eelnevat hoiatamist ei saa nõuda juhul, kui kaitse nõuab viivitamatut tegutsemist – näiteks ründaja on kohe noaga torkamas.

Kokkuvõte

Loomulikult on ja jääb tulirelv kaitse viimaseks vahendiks, kui kõik muud võimalused on välistatud. Igale relvakasutusele, mille käigus sai inimene viga või surma, järgneb kriminaalmenetlus. Kui selle käigus tuvastatakse hädakaitse piiride ületamine, vastutab laskja seaduse täie rangusega.
Ja lõpetuseks, kuid mitte vähemtähtus on mõistmine, et teisele inimestele raskete või surmavate vigastuste tekitamine on taak, mida tuleb endaga eluaeg kaasas kanda. Kord välja lastud kuuli enam tagasi ei kutsu.