Aeg-ajalt ületab uudistekünnise mõni juhtum, kus keegi vehkis “relvataolise esemega” ning kohale kutsuti politsei, kes eseme konfiskeeris ja tegelase minema viis. Stardipüstol, Airsoft, õhupüss… mis on mis? Kas neid saab vabalt osta? Kellele ja milleks? Proovime neile küsimustele vastused saada.

  • Airsoft relvad on pärisrelvade realistlikud koopiad, mis tulistavad suruõhu, gaasi või elektri abil 6mm läbimõõduga plastkuule. Nendega korraldatakse taktikalisi sõjamänge, imiteeritakse lahinguolukordi, viiakse läbi väljaõpet ning erinevaid spordivõistlusi. IPSC-s on eraldi Action Air divisjon. Airsofti kuulid kaaluvad suurusjärk 0.2…0.3 grammi ning ei ole tabamisel kuigi ohtlikud. Siiski võib lähedalt pihtasaamine tekitada inimesele valu või kriimustuse ning silma sattudes ka tõsisema vigastuse.
    Käesoleva artikli kirjutamise ajal (2021 a. lõpp) ei ole Relvaseaduses Airsofti relvi eraldi märgitud ega liigitatud.
  • Klassikalised “õhupüssid“, õhupüstolid ja -revolvrid tulistavad 4.5mm metallkuule või diaboole. Sellised õhkrelvad on juba oluliselt võimekamad – kuulid läbistavad õhemat plekktaarat ja purustavad klaasi. Inimese kehale võivad need tekitada verevalumeid ja pindmisi haavasid ning silma sattudes võib halvimal juhul ka nägemise kaotada. Kuuli kaal on suurusjärgus 0.5…0.7 grammi ja algkiirus võib ulatuda isegi kuni 300 m/sek. Õhkrelvi kasutatakse nii hobi- kui täpsuslaskmiseks ja võistlemiseks.
    Relvaseaduse järgi on tegemist piiramata tsiviilkäibes olevate pneumorelvadega.
  • Rahvasuus “stardipüstoliteks” nimetatud relvad on tihti pärisrelvadele äravahetamiseni sarnased seadmed, mis on aga valmistatud üksnes paukpadrunitega tulistamiseks või pürotehnilise signaali andmiseks ning mida ei ole võimalik kohaldada püssirohu toimel lendkeha (nt. kuuli või haavli) väljatulistamiseks. Selleks peab kehtivate nõuete järgi olema relvarauas püsiv ja vastupidavast materjalist takistus, mida ei ole võimalik relvarauda hävitamata eemaldada. Püssirohugaaside väljastamiseks on ava(d) relvaraua küljel, relvaraua pikiteljega risti. Antud nõuded ei laiene raketipüstolitele, mille kaliiber on 26.5 mm või suurem.
    Relvaseaduse järgi liigituvad “stardipüstolid” hoiatus- ja signaalrelvade kategooriasse ning on piiramata tsiviilkäibes.

Peale selle on olemas veel kaks tulirelvadele väliselt väga sarnast relvaliiki – akustilised relvad ja gaasirelvad. Need on aga piiratud tsiviilkäibega, mistõttu käesolevas artiklis neil pikemalt ei peatu.

  • Akustilised relvad on spetsiaalselt paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või kohaldatud tulirelvad, mida kasutatakse teatris, filmivõtetel, ajalooliste sündmuste taasetendamisel või paraadil. Akustilise relva relvarauda peab olema keevitatud takistus läbimõõduga pool kaliibrist. Akustiline relv on piiratud tsiviilkäibega, mis tähendab et selle soetamiseks ja valdamiseks on vaja relvaluba.
  • Gaasipüstol või -revolver tulistab gaasipadrunis oleva gaasilaenguga ning on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga. Gaasipüstolid on võimelised tulistama ka (sobivaid) paukpadruneid ning (vastava adapteri abil) väikesekaliibrilisi signaalrakette. Gaasipüstol on samuti piiratud tsiviilkäibega ning vajab soetamiseks ja valdamiseks relvaluba.

Airsofti ja õhkrelvadega on üldiselt asi selge – neil on oma kindel otstarve ja sihtgrupp. Tulirelvadega võrreldes on pneumaatiliste relvadega laskmine palju ohutum ja sobilik ka alaealistele laskehuvilistele. Relvad, laskemoon ja varustus on oluliselt odavamad, harrastamine ei tekita tugevat müra ning ohuala on märksa väiksem võrreldes tulirelva jaoks vajaliku lasketiiru või laskepaigaga. Puudub ka vajadus ehitada massiivseid kaitsevalle ja kuulipüüdjaid.

“Stardipüstoli” olemasolu põhjendamine on aga märksa komplitseeritum. Välja näeb nagu päris relv ja kõva pauku teeb ka, aga märki sellega lasta ei saa. Milleks siis neid ostetakse?

Kas te teadsite, et päris suur hulk pesapallikurikaid soetatakse mitte huvist selle lombitaguse päritoluga spordiala vastu, vaid jäävad alatiseks esikunurka või auto pagasnikusse seisma… sest pesapallikurikas on Hollywoodi märulifilmide toel lausa kultusliku külmrelva staatusesse tõusnud. Samamoodi võib õigustatult küsida, kas enamus stardipüstoli ostjaid on spordikohtunikud?

Üks oluline põhjus, miks stardipüstolite jms. relvataoliste esemete vastu jätkuvalt huvi tuntakse on ilmselt selles, et inimestele meeldivad relvad, aga päris tulirelv ja relvaluba jäävad teatud kontingendi jaoks kättesaamatusse kaugusesse. Selle taga võib olla päris palju erinevaid põhjuseid, nagu: a) vanus (nt. alaealised); b) tervislikud probleemid; c) viitsimatus ja motiveerimatus (relvaeksamiga seonduvat kadalippu läbida); d) rahalised (relva soetamine on kulukas); e) korrektse tausta puudumine (eelnevad õigusrikkumised); f) põhimõtteline keeldumine koostööks politseiga…

Siit tuleb välja ka erinevus seaduslike relvaomanikega: nemad on näinud vaeva, läbinud kursused, väljaõppe ja relvakäsitsuseksamid. Neil on teadmised ning vastutustunne, kuna riik on neile usaldanud loa käidelda potentsiaalset ohtlikku vahendit.

Suvalise nurga pealt ostetud relvataolise esemega aga seda tunnet ei kaasne. Samuti puudub selle soetanutel tihtipeale relvakultuur, kus ja millal tohib relva välja võtta, kelle-mille poole relva (mitte!) suunata ning ohutunne, kuidas peaks relvaga ümber käima. Seetõttu võetakse kergemini ka riske ning vehitakse stardipüstoliga jõudemonstratsiooniks ja oma sõnadele kaalu andmiseks.

Kõige suurem oht relvataolise esemega ärplemisel on aga selles, et ümberkaudsed inimesed võivad seda pidada reaalseks tulirelvaks ja reageerida vastavalt. “Mängurelvaga” vehkimisel tuleb alati arvestada võimalusega, et vastas võib olla ka ametlikku tulirelva kandev inimene ja/või jõustruktuuride esindaja, kes võib endale suunatud relvataolist eset nähes avada enesekaitseks esimesena tule.

Seega loo moraal on järgmine – kui te ei ole just spordikohtunik, jahikoerte treener vms. spetsiifilise eriala esindaja, siis jätke “stardipüstol” pigem ostmata. Kui te sellegipoolest ihaldate endale sellist relvamaketti, hoidke seda vastutustundlikult ning arvestage, et vales kohas stardikat välja võttes võite hoopis ise ohtu sattuda.

Stardipüstolitega seoses tuleb rääkida veel ühest olulisest asjast. Mõned isehakanud “leiutajad” on üritanud signaalrelva ümber ehitada tulirelvaks ja tulistada sealt päris padruneid. Selline isetegevus on äärmiselt ohtlik ja ennekõike just tulistajale endale. Nimelt valmistatakse stardipüstoli relvarauad ja lukud teadlikult nõrgast kergmetallsulamist, mis ei suuda taluda pärispadruni tekitatud rõhku ja tagasilööki. Üsnagi kindlalt võib ennustada, et see ei kannata isegi esimest lasku vaid lõhkeb käes.
Kui olete pannud stardipüstolisse lahingupadruni, hoiate oma käes sisuliselt torupommi!