Relvaomanik küsib – kui palju laskemoona tohib füüsiline isik hoida?
Vastust sellele küsimusele peaks peast teadma iga relvaeksami sooritanu ning see on kirjas Relvaseadus §46 lg (5). 2023 aasta kevade seisuga on need kogused järgmised:

  • Kuni 200 padrunit turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta;
  • Kuni 100 gaasirelvapadrunit;
  • Kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
  • Kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
  • Kuni 5000 padrunit sporditulirelvade kohta.

Kuni viimase ajani ei olnud aga üheselt selge, kas ülalnimetatud kogused summeeruvad. Toome lihtsa näite – inimesel on 3 tulirelva, mis on kõik registreeritud enese ja vara kaitse, spordi ning jahipidamise eesmärgil.
Kas ta tohib hoida kokku 200 + 5000 + (3 x 300) = 6100 padrunit?

30.03.2023 jõustunud Relvaseaduse värskes redaktsioonis paneb asjad paika §46 lisandunud uus lõige:
(51) Kui isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, võib füüsiline isik hoida laskemoona koguses, mis ei ületa suurima lubatud kogusega otstarbe laskemoona kogust.

Seega õige vastus eelnevale näitele on 5000 padrunit.

Vaatame ka nimetatud seadusemuudatuse eelnõu seletuskirja:

“Eelnõu § 1 punkti 40 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 46 lõikega 51, milles sätestatakse maksimaalne kogus laskemoona, mida võib füüsilise isiku nimele registreeritud mitme otstarbega tulirelva jaoks hoiustada. Kehtivas RelvS-is on hoiustatava laskemoona maksimaalne kogus sätestatud tulirelva otstarbe järgi. Näiteks tohib relvaomanik hoiustada hoiukohas kuni 200 padrunit oma omandis või valduses tulirelvade kohta, mille otstarve on turvalisuse tagamine, või kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta või kuni 5000 padrunit oma omandis või valduses sporditulirelvade kohta. Kehtivas seaduses ei ole aga sätestatud hoiustatavate padrunite piirmäära sõnaselgelt juhul, kui üks tulirelv on registreeritud mitmeks otstarbeks, näiteks kui vintpüss on registreeritud nii spordiks, jahipidamiseks kui ka enese ja vara kaitseks. Praktikas on sellistel juhtudel arvutatud hoiustatava laskemoona lubatud kogust erinevalt. See on ühtse arusaamise eesmärgil sundinud eelnõu koostajaid seadust täpsustama ja lisama sätte, mille kohaselt tuleb mitme otstarbega tulirelva kohta hoiustatavate padrunite maksimaalse arvu hindamisel lähtuda otstarbest, mille jaoks on lubatud suurim padrunite arv. See tähendab, et eelnimetatud näite korral tohib isik kolmel otstarbel registreeritud tulirelva kohta hoiustada maksimaalselt 5000 padrunit. Ekslik on see, kui otstarveteks määratud maksimaalsed kogused summeeritakse (200 + 300 + 5000 = 5500 padrunit).“

Nagu ka viidatus eelnõus öeldud, on eelnevas praktikas arvutatud hoiustatava laskemoona kogust erinevalt. Näiteks Pärnu Maakohtu kohtulahend 1-21-7668 12. novembrist 2021 lk 2. kirjutab:

“…17.12.2020 leiti xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx tagatoast, laskemoona hoiustamiseks mitteettenähtud kohast, kokku 9343 XX kuuluvat tulirelva padrunit (neist 9214 sileraudse- ning 129 vintraudse tulirelva oma). Lähtudes RelvS § 46 lg 5 punktist 3 jäi leitud laskemoona kogus vintraudse tulirelva padrunite osas seaduses lubatu piiridesse. Samas ületas see oluliselt sama lõike punktidest 4 ja 5 tulenevat relvaseadusega lubatud sileraudse tulirelva padrunite maksimaalset kogust. Arvutuskäik: lubatud sileraudse tulirelva padrunite kogus: 300 tk (jahipidamine) + 5000 tk (spordialaga tegelemiseks) = 5300 tk; ületas 9214 (tervikkogus) -5300 (lubatud kogus) = 3914 padruni võrra...”

Senine kohtupraktika on olnud selline, et kui seadus on mitmeti mõistetav, siis tõlgendatakse seda pigem inimese kasuks. Nüüd on siis Relvaseaduses üheselt kirja pandud laskemoona hoidmise maksimumkogused ja sellest tuleb edaspidi lähtuda.

Eesti Relvaomanike Liit töötab selle nimel, et tsiviilisikule hoidmiseks lubatud laskemoonakogused oleksid suuremad. Kehtiv norm (200 padrunit kõigi turvalisuse tagamise otstarbega relvade kohta kokku) võimaldab sisuliselt üks-kaks korda käia tiirus treenimas, aga ei taga piisavat julgeolekureservi. Paraku kriisi puhkemisel on hilja relvapoodi minna.

Käesolev Ukraina sõda on näidanud, et tsiviilisikute käes olevatest relvadest on olnud suur abi nii üksikute diversantide kui vaenulike gruppide ja marodööride kahjutuks tegemisel. Samuti saab ka Eestis relvastatud tsiviilisikuid kasutada tugistruktuurina võimaldajate ja võimendajatena laiapindse riigikaitse teostamisel ja hajutatud lahingutegevuses sõjalise konflikti olukorras.

Ka sportlaskurile lubatud padrunikogused ei ole tegelikult piisavad. 5000 padrunit võib tunduda suur kogus, aga kui sportlasel on mitu eri liiki ja kaliibris relva (näiteks 9×19, .45ACP, .223 Rem, .22LR ja CAL12), siis jaguneb see kogus eri relvade peale laiali. 5 relva korral jääb igale relvale tuhatkond padrunit ja see tähendab, et soodsamas hulgipakendis (1000 tk) padrunite soetamiseks tuleb kas olemasolev kogus täielikult ära kulutada või riskida kehtivate piirangute rikkumisega

Milleks sportlaskurile nii palju erinevaid relvi?

Laskespordis on erinevad distsipliinid ja divisjonid. Näiteks IPSC-s lastakse nii püstolit, vintpüssi kui sileraudset püssi. Sileraudse püssiga lastakse võistlustel kolme erinevat tüüpi laskemoona – haavlilaeng, kartetš ja kuul. SRA võistlustel võib ühel rajal olla korraga kuni neli erinevat relva (püstol, vintpüss, sileraudne ja täpsuspüss). Keskmise suurusega L2 taseme praktikalivõistluse minimaalne nõutav laskemoonakulu võib olla mitusada padrunit, suurematel võistlustel ka 500 või enam padrunit.

Eelnevast lähtub, et aktiivsel sportlasel, kes laseb mitut relvaliiki, ei ole täna võimalik hoida laskemoona reservi treeninguks ja võistluseks, rääkimata riigikaitseliseks varuks.

Võrdluseks, Soomes on relvaomanikul lubatud hoida 20000 (kakskümmend tuhat!) padrunit eluruumides ja 30000 padrunit mitte-eluruumides.