Appi, minu (uhiuus) relv laseb vasakule! Või alla… või vasakule ja alla… Või hoopis üles! Oma praktika jooksul olen sellist kurtmist kuulnud palju kordi. Kas peaks hakkama kohe sihikuid korrigeerima?

Relva kontrollides selgub, et sihikud on enamustel juhtudel paigas ja tegu on hoopiski laskuri päästmisvigadega. Vaatame üle levinumad põhjused, miks lask kümnesse ei taba või hoopis märgist mööda läheb.

  • Päästiku rapsimine ehk “äratõmbamine” on vast kõige sagedasem viga. Laskur soovib lasku kiiremini lõpetada ning rebib päästmise lõppfaasis järsult päästikut enda poole, tõmmates relva alla. Tihti on selle põhjuseks ka lasuootus või kartus paugu ees. Äratõmmatud lasud maanduvad alla-vasakule umbes kella 7 suunas. (*
    Päästikut tuleb algusest kuni lõpuni vajutada õrnalt, ühtlaselt ja sujuvalt. Osad instruktorid ütlevad, et kõige parem on päästa nii sujuvalt, et lask tuleb isegi veidi “ootamatult” – siis ei teki ka võimalust relva kuskile suunas ära tõmmata.
  • Päästikusõrme vead. Päästikusõrm peaks päästikul asetsema esimese lüli padja keskosaga (vt. pilti) nii, et sõrm tõmbab päästikut otse taha. Kui sõrm on liiga sügaval päästikukaitse sees ja päästikut tõmmata juba sõrmeliigesega, on oht tõmmata lasud paremale. Kui päästa sõrmeotsaga, võivad lasud minna hoopis vasakule.
    Seda viga võib põhjustada ka laskuri anatoomia sobimatus antud relvaga. Kui relva käepide on liiga suur ja laskuri sõrmed on lühikesed, ei ulatu sõrm korrektselt päästikule. Vastupidine olukord tekib kompaktse relva ning suure käega laskuriga, kus sõrm jääb liiga pikaks. Osadel relvadel saab olukorda parandada käepidemepaksenduste paigaldamise või eemaldamisega ning päästiku asendi reguleerimisega.
  • Tagasilöögi kompenseerimine on viga, mida teevad ka paljud kogenud laskurid. Teatavasti liigub käsirelv lasu järgselt veidi taha ja relvaraud üles. Laskur võib üritada seda enne lasku või päästmise ajal alateadlikult kompenseerida, surudes relva vastupidises suunas, jõnksutades randmeid, pigistades sõrmi laskmise hetkel kokku või torgates relvaga ettepoole. “Kuivalt” harjutades ei pruugi viga välja tulla, kuna laskur teab, et pauku antud juhul ei järgne.
    Seda viga saab hõlpsalt tuvastada, paludes endale appi kaaslase. Abiline laeb salve vaheldumisi tavaliste ja tühjade õppepadrunitega nii, et laskur padrunite järjekorda ei tea. Seejärel on laskuril ülesanne rahulikult ja hoolikalt päästes salv tühjaks lasta ning abiline jälgib (veel parem, ka filmib) teda kõrvalt. Tagasilöögi kompenseerimine on hästi näha, kui õppepadruni tühja klõpsatuse ajal teeb laskur relvaga järsu nõksatuse.

*) Ülalkirjeldatud päästmisvigade suund kehtib paremakäelise laskuri korral. Kui laskur on vasakukäeline, ilmnevad vead peegelpildis.