13.03.2024 Pealtnägija tõi avalikkuse ette ajalooliste relvade ja nende tänapäevaste koopiate teema.
Teatavasti sätestab Relvaseadus § 2 lg 1 p 2: “Käesolevat seadust ei kohaldata… enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona” /ehk tänapäevast terviklikku padrunit/
See punkt tähendab, et musta püssirohtu kasutavad eestlaetavad relvad on sisuliselt seadusega reguleerimata ning ei ole vabas tsiviilkäibes keelatud. Neid võib täna vabalt osta ja vallata. Seda kusjuures mitte ainult Eestis, vaid enamikus Euroopa riikides.
Sellisest relvast tulistamiseks on aga vaja püssirohtu, mida saab soetada ainult relvaloa alusel. Kuulid, tropid ja tongid on vabas käibes. Eestlaetava relva laadimine on üsna pikk ja tülikas protsess, kuid seejärel saab sellest sooritada mõned lasud, nagu igast teisest tulirelvast. Musta püssirohu spetsiifikast tulenevalt kaasneb lasuga vägev ja haisev suitsupilv.
Sisuliselt on täna tegu kollektsiooniväärtusega asjadega, millega on ka etendatud ajaloolisi sündmusi, tehtud mõned aupaugud ja korraldatud üksikuid friigivõistlusi. Pealtnägijas kõlanud hinnangu järgi võiks selliseid relvi inimestel olla 500 kandis.
Pealtnägijast saame aga muuhulgas teada, et siseministeerium ja prokuratuur on eestlaetavate musta-püssirohu relvade teema juba mõnda aega tagasi käsile võtnud ning plaanib seda reguleerima hakata.
Midagi head sealt ilmselt ei tule. Kui Relvaseadust muudetakse selles suunas, et sellised relvad tuleks arvele võtta, siis jääb praegustel relvaomanikel sisuliselt kolm valikut:
- Suurendada oma arvelolevate relvade hulka eestlaetavate võrra. Paraku vaatab PPA täna iga täiendavat relva nagu suurt ohtu ühiskonnale. Ja milline saab olema eestlaetavate otstarve? Ilmselt mitte “enese ja vara kaitse”. Tõenäoliselt ka mitte “sport” – sest Eestis ei ole praegu sellist laskespordiorganisatsiooni, mis tegeleks mõne rahvusvaheliselt tunnustatud spordialaga, kus kasutataks eestlaetavaid relvi. “Jahi” otstarve eeldab omanikult jahitunnistuse olemasolu ning relva kvalifitseerumist jahirelvaks.
- Võõrandada need relvad kui mõttetud ja tülikad. Aga kellele?
- “Kaotada” ära ehk peita silma alt. Aga milleks neid siis üldse hoida, kui kasutada ei saa? Vahelejäämise korral riskite oma (päris)relvaloast ilmajäämisega ja saate karistuse pealekauba.
Samas kurjategija, kes sellise “tuki” vastu huvi tunneb, saab jätkuvalt naaberriiki minna ja pauguraua endale hõlma all või seljakotis ära tuua.