9-10 augustil 2024 toimus Paides järjekordne Arvamusfestival, kus ka Politsei- ja Piirivalveametil oli oma “Turvatunde ala”. Kahe päeva jooksul toimus seal alal 8 erinevat paneeldiskussiooni, millest üks kandis intrigeerivat pealkirja “Eestlastel on liiga vähe relvi käes?” Arutelul osalema oli kutsutud ka Eesti Relvaomanike Liidu esindaja.

Arutelu juhtis ajakirjanik Piia Osula, osalejad olid PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo juht Vaiko Vaher, Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant ning Eesti Relvaomanike Liidu juhatuse liige Vootele Voit.

Kuigi pealkiri viitas relvadele üldisemalt, oli seekordse arutelu põhiteemaks hoopiski hoiatus- ja signaalrelvade ning õhkrelvade väärkasutus. Statistika järgi on aastas keskmiselt 500 väljakutset, kus teatatakse relvasarnase esemega vehkimisest või “tulistamisest”. Politsei reageerib igale sellisele väljakutsele kõrgendatud valmisoleku ja täie tõsidusega, kus võib olla tegu tulirelvaga. Paraku praktiliselt kõikide juhtumite korral on tegemist hoopiski relvasarnase eseme, mulaaži, nn. “stardipüstoli” või õhkrelvaga.

Sellised juhtumid häirivad kaaskodanike turvatunnet, kulutavad politsei ressurssi väljakutsetele ning rikuvad ka seaduskuulekate relvaomanike mainet. Viimasele aitab kaasa ajakirjandus, mis genereerib klikimagneteid stiilis “tulistamine” ja “relvadega vehkimine”.

Politsei tutvustas arutelul ka mõningaid markantsemaid juhtumeid ning näitas esimest korda avalikkusele kiirreageerijate kehakaamera videolõike 8.06.24 Toila pargis toimunud intsidendist, mille käigus relvataolise esemega vehkija ei allunud politsei korraldustele relv maha panna, suunas selle asemel oma relva politseinike poole ning politsei oli tema peatamiseks sunnitud kasutama teenistusrelva.

Kes aga on need relvasarnase esemega vehkijad ja miks nad seda teevad? Politsei statistika järgi on reeglina tegu 30…50 aastase meessoost isikuga, kes on alkoholijoobes. Paljud juhtumid registreeritakse Ida-Virumaal ja vehkijate emakeel on vene keel.

Allakirjutanu on juba 2021. aastal kirjutanud sellel teemal arvamusartikli “Relvataoline ese“. Tsiteerin ühte mõtet, mida sai ka Arvamusfestivalil välja öeldud:

“Üks oluline põhjus, miks stardipüstoleid jms. relvataolisi esemeid soetatakse, on ilmselt selles, et inimestel on huvi relvade vastu, aga päris tulirelv ja relvaluba jäävad teatud kontingendi jaoks kättesaamatusse kaugusesse. Selle taga võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid, nagu: a) kriminaalne taust; b) rahalised – pärisrelva soetamine on kulukas; c) vanus – nt. alaealised; d tervislikud probleemid; e) viitsimatus ja motiveerimatus relvaloa taotlemisega seonduvat läbida); f) põhimõtteline keeldumine koostööks politseiga…“

Jõhvi politseijaoskonna juht Andreas Kliimant kinnitas, et kriminaalne taust ning teised relvaloa saamist välistavad asjaolud on tõepoolest paljude relvasarnase esemega vehkijate ühine tunnus, mis on tihedalt seotud idapoolse kultuuriruumiga. Paljud stardipüstoli ostjad on kriminaalid, diilerid või muidu konfliktsed isikud, kes soovivad relvamulaažiga oma sõnadele kaalu anda ja autoriteetsena näida.

Arutelu jälginud publiku seast kostus ka küsimusi, miks politsei on nii leebe ja ei tulista relvataolise esemega vehkijaid. Nii Relvaomanike Liit kui politsei esindajad olid ühisel arvamusel, et selliseid olukordi tuleks pigem deeskaleerida ja ükski seadusliku tulirelva omanik ega valdaja ei soovi tegelikult teist inimest tulistada.

Omaette probleem on veel omavoliline stardipüstolite modifitseerimine ja selle relvaraua läbipuurimine, mille käigus üritatakse kohaldada seda pärisrelvaks. Selline tegevus on väga ohtlik, kuna stardipüstol on teadlikult tehtud pehmest materjalist ning võib reaalse padruni väljatulistamise käigus käes lõhkeda. Politsei hinnangul võib Eestis selliseid isehakanud “relvameistreid” tegutseda paar-kolm tükki.

Politse esindajad demonstreerisid diskussioonil mõningaid konfiskeeritud relvi, mida on koduste vahenditega tulirelvaks kohaldatud. Alljärgneval pildil on ümberehitatud õhupüstoli Baikal MP-654 raam ja juurdekeevitatud 9mm kaliibriga raud (püstolikelk pildi tegemiseks eemaldatud).

Arutasime paneelil ka seda, mida saaks ette võtta, et vähendada relvataoliste esemetega vehkimist avalikus ruumis. Eri osapoolte poolt on eri aegadel pakutud välja küll stardipüstolite keelamist, müügilt eemaldamist, piiratud käibesse viimist (st. relvaloa alusel müüki), kui kohustuslikku markeerimist (nt. oranžiks värvimist).

Eesti Relvaomanike Liit on arvamusel, et sellised meetmed ei toimi. Stardipüstoleid on viimase kolmekümne aastaga erakätesse müüdud tohututes kogustes ja kõiki neid kokku korjata ei ole võimalik. Pealegi Euroopas on need jätkuvalt vabamüügis ning kui müük ka Eestis keelustada, hakatakse neid edaspidi seljakotis välismaalt tooma. Ka kohustuslik ülevärvimine-markeerimine ei garanteeri seda, et huvilised ei osta poest musta aerosoolvärvi ning taastavad uuesti pärisrelva sarnase välimuse.

Eesti Relvaomanike Liit on seisukohal, et relvataoliste esemete omamist või valdamist ei peaks keelama. Levinuim koduvägivalla toimepanemise vahend on kööginuga, aga sellepärast ei hakka me neid ju rahvalt ära korjama. Pigem on lahendus võrdsustada avalikus ruumis relvataolise eseme kandmise ja käitlemise reeglid reaalse tulirelva omadega – kanda/edasitoimetada tohib ainult varjatult, sellel ajal ei tohi olla alkoholijoobes ning relvataolise esemega ähvardamise või korrarikkumise korral karm karistus.

Selge on ka see, et tänaseid 30-50 aastaseid kriminaalse kalduvusega tüüpe enam ümber ei kasvata. Relvakultuuri õpetus peaks algama maast madalast – kodust, riigikaitse tunnist ja varajasest laskeväljaõppest. Relvaga (sh. relvataolise esemega) ei vehita, seda ei kasutata jõupositsiooni tugevdamiseks vms. “argumendina” ning relva ei suunata mitte kunagi teise inimese poole.

Huvitava tähelepanekuna tuleks rõhutada, et mõlemad politsei esindajad kinnitasid nagu ühest suust: “Seaduslike relvaomanikega politseil probleeme EI OLE. Nad on vastutustundlikud ja seaduskuulekad. Nendega me puutume kokku peamiselt ainult siis, kui teeme hoiutingimuste kontrolli.”

Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et meil oli kahetunnine asjalik arutelu, mille käigus olime koos paneeli läbiviijaga ning politsei esindajatega ühisel seisukohal – relvataolise esemega vehkimine on probleem, millega tuleb tegeleda ja panustada inimeste teadlikkuse ning relvakultuuri tõstmisse.