Iga laskur on kogenud seda tunnet, kui keset tulistamist tekib see hetk, kus vajutad päästikule, aga pauku ei käi. Kontrollid nõutult oma relva ja avastad, et kelk/lukk on tagumisse asendisse fikseerunud. Ahah, salv sai tühjaks! Kriitilises olukorras võib see juhtuda kiiremini, kui arvata oskad.

Üks võitleja rääkis kord, et oli tulevahetuse käigus lasknud “kolm või neli lasku”, siis tekkis tõrge ja järgmist pauku ei järgnenud. “Tõrget” likvideerima hakates selgus, et ta oli 19-lasulise salve tulevahetuse käigus lihtsalt tühjaks lasknud, ilma ise seda tajumata. Loodan, et selle artikli lugejatel ei ole kunagi vaja reaalses tulevahetuses olla, aga valmisolek on sellegipoolest oluline. Juba Joosep “Kentuki Lõvi” Toots õpetas, et kui sa relva laed, peab nuga hambus olema, sest kunagi ei tea, millal sulle tuhat punanahka seljatagant kallale võib tulla.

Taktikaline salvevahetus tähendab maakeeles seda, et poolik salv vahetatakse sobival hetkel ennetavalt täis salve vastu välja, vältimaks olukorda, kus salv keset laskeseeriat ootamatult tühjaks saab. Taktikaline salvevahetus tehakse üldiselt enne tundmatule alale jõudmist, enne hoonesse või ruumi sisenemist, enne pikemat sööstu, vastase positsioonile lähenemisel ning peale tulevahetust.

Taktikalise salvevahetuse vastand on kiirsalvevahetus, mis on levinud näiteks laskespordis (IPSC), kus kasutatud salved visatakse võistlusraja läbimise käigus lihtsalt maha. Aga sellest räägime pikemalt veidi allpool.

Kuidas taktikalist salvevahetust teha? Reeglina on selleks kaks meetodit:

  1. Klassikaline taktikaline salvevahetus – tugevam käsi hoiab relva, nõrgema käega võtad salvetaskust varusalve ning viid käe koos salvega tagasi relva juurde. Hoides peos uut salve, eemaldad vana salve ning kinnitad koheselt uue salve, ilma et vana salv maha kukuks. Seejärel asetad vana salve vabasse (salve)taskusse või viskad selle oma tühja salve pauna;
  2. “Salv esmalt välja” stiilis taktikaline salvevahetus. Kõigepealt eemaldad nõrgema käega pooliku salve, asetad selle vabasse (salve)taskusse või tühja salve pauna, seejärel võtad kõrvalasuvast salvetaskust uue salve, viid selle relvani ning kinnitad salve relva külge

Võimalusel tuleks poolikute ja tühjade salvede hoiustamisel eelistada spetsiaalset tühja salve pauna (ingl. k. drop-pouch), et ei tekiks olukorda, kus täis salved on salvetaskutes kõrvuti poolikute ja tühjade salvedega.

Mõlemal meetodil on omad eelised ja puudused. Klassikalise salvevahetuse korral on aeg, mis relv on ilma salveta, lühem. Miinuseks on see, et salvevahetus ise võtab pisut kauem aega, kuna käsi peab tegema neli pikka liigutust: 1. relva juurest salvetaskuni; 2. salvetasku juurest koos uue salvega relvani; 3. relva juurest vana salvega salvetaskuni; 4. salvetasku juurest uuesti tagasi relvani. Samuti võib suuremate salvede korral (nt. vintpüssisalved) kahe salve korraga käeshoidmine olla kohmakas.

“Salv esmalt välja” stiilis taktikaline salvevahetus on pisut kiirem, kuna nõuab ainult kahte pikka liigutust: 1. relva juurest vana salvega salvetaskuni; 2. salvetasku juurest uue salvega relvani. Miinuseks on jällegi see, et relv on terve salvevahetuse aja ilma salveta ehk ei saa tulistada. Kas see miinus on ka reaalne miinus ehk kas sa suudad oma relvaga klassikalise salvevahetamise ajal ühe käega relva hoides sihtida ning tulistada, on igaühe enda hinnata.

Kui suur on reaalne salvevahetuse aeg ja kui palju erinevad eri liiki salvevahetused ajaliselt? See number sõltub väga paljudest asjaoludest; kasutatava relva salveriivi asukoht ja ergonoomika, kui tihedalt istub salv salveavas, kas ta kukub vabalt välja või on vaja tõmmata ja kaasa aidata, kui kergelt saab uue salve salvetaskust kätte, kui hästi on salveava tabatav, kui vilunud on laskur jne.
Ligikaudne taktikalise salvevahetuse aeg püstoli ja pädeva laskuri korral on suurusjärk 2-3 sekundit. Kõige kiirem on kiirsalvevahetuse käigus vana salve salve maha kukutamine (~2 sekundit), järgmine on “salv esmalt välja, uus sisse” (~2,5 sekundit) ning kõige aeglasem on klassikaline taktikaline salvevahetus (~3 sekundit). Nagu eelnevalt kirjutatud, võivad need numbrid relvast ja laskurist sõltuvalt varieeruda, kuid suurusjärk ja proportsioon on üldjoontes sarnane.

Viimaseks räägime kiirsalvevahetusest ehk tühjade (ja pooltühjade) salvede maha viskamisest. Laskur vajutab ühe käega salveriivi, lastes salvel vabalt maha kukkuda ning samal ajal haaratakse teise käega salvetaskust uus salv ning kinnitatakse see relva külge. See on levinud praktika näiteks IPSC-s ning annab marginaalse ajavõidu võistlusraja läbimisel. Samas ei ole mõistlik seda meetodit kasutada reaalsetes lahingu- ja võitlusolukordades. Salv on relva osa ning väärtuslik ressurss, mida võitleja ei taha vigastada ega kaotada.

  • Kui salv kukub liiva, mulla, pori, vee… vms. sodi sisse, siis ei tohiks seda uuesti kasutusele võtta enne, kui salv on nii seest kui väljast hoolikalt puhastatud. Jalanõudega sisse kantud liiva- ja abrasiivset tolmu leidub ohtralt ka sisetiirude põrandatel. Tõrke tekkimiseks, samuti relvaraua jäädavaks rikkumiseks piisab ühest liivaterast, mis salvega relva sisse kandub! Teatud relvade salved (näiteks Glocki toodang) ei ole üldse ette nähtud regulaarseks lahtivõtmiseks ja nende puhastamine välitingimustes on keeruline.
  • Maha kukkuv salv on võib mehaaniliselt saada viga, eriti kui salv on pooltäis ja seetõttu raskem. Padrunisalve “huuled” võivad löögi tagajärjel deformeeruda, nurgad mõlki minna ning salv võib anda tulevikus söötmistõrkeid. Laskur ise või tema kaasvõitlejad võivad maas vedelevale salvele peale astuda ning selle kasutamiskõlbmatuks muuta;
  • Halvemal juhul võib salv üldse kaotsi minna või puudub võimalus salve otsima minna… aga nagu öeldud, iga salv on väärtuslik ressurss ka järgmiseks tulevahetuseks ja kriisiolukorras ei pruugi sellele asendust leida.

Salve mahakukutamine võib anda salvevahetuse jooksul ~0,4-0,6 sekundit ajavõitu. Kui oled jõudnud laskespordis paremusjärjestuse esikümnesse, siis võib salve pillamine võistlusolukorras olla põhjendatud. Kui aga sinu praktikaliharrastuse eesmärgiks on pigem ettevalmistus kriisiolukorraks, siis soovitan see pool sekundit ohverdada ja kasutatud salved tühja salve pauna visata.

Kui sa süvendad harjumust IPSC-s salvesid maha kukutada, kinnistub see tegevus lihasmällu ning suure tõenäosusega pillad ka reaalses kriisiolukorras oma salved automaatselt maha. Hiljem on sellest harjumusest aga väga raske lahti saada. Allakirjutanu on korduvalt olnud tunnistajaks olukorrale, kui kogenud IPSC laskurid võtavad osa alternatiivsetest praktikalivõistlusest, kus varustuse mahapillamine on reeglitega keelatud ning annab karistuspunkte. Keelu teadvustamisest hoolimata kukutatakse harjumuse kohaselt kõigepealt salv maha ja hetk hiljem järgneb sellele vandesõna.

Ideaalmaailmas peaksime oskama kohaneda ning vastavalt olukorrale otsustada, kuidas salve vahetada. Vallata ja harjutada võiks kõiki meetodeid. Aga milline valik tehakse võistlusstressis… või hoopis reaalses kriisiolukorras kus kuulid vihisevad, adrenaliin laes, pulss ja vererõhk kakssada ning tunnelnägemine varjutab ümbrust?