Siseminister Igor Taro korraldas 16.12.2025 uue Relvaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) ja kiireloomulise Relvaseaduse muutmise eelnõu kaasamiskoosoleku. Kohtumise eesmärgiks oli anda ülevaade viimastest arengutest, tutvustada kavandatavaid muudatusi ja anda osalejatele võimalus esitada oma märkusi, ettepanekuid ja mõtteid edasiseks menetluseks.
Kohtumisele oli kutsutud ka Eesti Relvaomanike Liit.

Siseministeerium

Relvaseaduse kaasajastamisel on paralleelselt käimas kaks projekti:

1) Relvaseaduse tervikuuendus – täiesti uue tervikteksti väljatöötamine.

2001. aastal vastu võetud kehtivat Relvaseadust on praeguseks uuendatud ja täiendatud enam kui 60 korral. Selle regulatsioon on osaliselt ajale jalgu jäänud, killustunud ning ei moodusta enam loogilist ja terviklikku süsteemi. VTK järeldus on, et üksikute sätete parandamine ei ole piisav ning vajalik on terviktekstiline uuendus.
Uue Relvaseaduse väljatöötamisse on kaasatud ka erinevad huvigrupid: erialaliidud, laskespordiorganisatsioonid, jahimehed, relvakaupmehed, turvaettevõtted, ministeeriumid ja ametiasutused jt. Siseministeerium on korraldanud terve rea erinevaid kaasamiskoosolekuid ja arutelusid. Tööst on aktiivselt võtnud osa ka Eesti Relvaomanike Liit, kes on järjepidevalt andnud tagasisidet relvaomanike probleemidest, muredest ja soovidest ning teinud hulgaliselt ettepanekuid Relvaseaduse täiendamiseks.

Ette rutates saab märkida, et päris mitmed Relvaomanike Liidu esitatud ettepanekud on nii uue Relvaseaduse väljatöötamiskavas kui kiirkorras plaanitud muudatuseelnõus arvesse võetud. Esile võib tõsta uue otstarbe laskeharrastus, hoiustamiseks lubatud laskemoonakoguste suurendamine, õigus hoida ühte enesekaitserelva väljaspool relvakappi, kaotada kohustus hoida laskemoona relvakapis eraldi lukustatavas osas, bürokraatia vähendamine ja soetamis- ning võõrandamisloast loobumine, relvaeksami laskekatse sooritamise võimaldamine eraõiguslikes tiirudes….

Relvaseaduse tervikuuenduse olulisemad muudatused ja regulatiivsed suunad:

  • Sõjarelvade käitlemise regulatsioon viiakse eraldi seadusesse;
  • Määratakse selgelt, millistele esemetele ja relvadele Relvaseadust kohaldatakse (sh airsoft– ja paintball-relvad);
  • Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks;
  • Eristatakse relva omamise õigus ja relvaloa kehtivus, võimaldades relvaloa kehtivuse lõppemisel säilitada isikul ajutiselt relva omamise õigus relva kasutamise õiguseta;
  • Loobutakse relvasoetamis- ja võõrandamisloast;
  • Relvaseadust täiendatakse kahe uue otstarbega – harrastuslaskmine ja pärand;
  • Sätestatakse piirang üksnes turvalisuse tagamise otstarbel omada lubatud relvade hulgale ja liikidele (tekkinud tühemiku peaks täitma laskeharrastuse otstarve);
  • Seatakse piirang kollektsioonirelva registreerimiseks muul otstarbel, mis ei ole kooskõlas kollektsioneerimise põhimõtetega (nt laskesport);
  • Laiendatakse riigikaitse märgendi taotlemise võimalust isikutele, kes ei ole määratud sõjaaja ametikohale;
  • Kaasajastatakse relvaloa tervisetõendi väljastamise korda (universaalne tõend juhiloale, relvaloale, Kaitseliidu liikmele…) ning luuakse õiguslik alus tervisetõendi kehtivuse peatamiseks ning kehtetuks tunnistamiseks
  • Relvaeksami laskekatse regulatsioon: Luuakse õiguslik alus ja korraldusmudel, mis võimaldab laskekatse vastuvõtmise anda osaliselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes omavad vastavat tegevusluba;
  • Laskekatse sooritamise kohustusest vabastatakse jahipidamise otstarbel relvaluba taotlev isik, kelle jahiseadusest tuleneva jahieksami käigus sooritatud laskekatsest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  • Täiendava laskekatse alternatiivina võetakse kasutusele laskepäevik;
  • Noored ja laskesport: Luuakse selge ja õiguslik raamistik alaealiste (15-17 a.) relvakäitluseks, sh. paralleelrelvaluba, relva ohutu transport ja hoiustamine, vanema või eestkostja roll ja vastutus;
  • Jahindus ja laskespordi arendamine: Luuakse selge õiguslik alus relvade ajutiseks kasutamiseks külalisjahis, spordivõistlusel ja juhendatud tegevustes;
  • Relvade ja laskemoona hoidmine: Kollektsioonirelvade hoiustamisele kehtestatakse riskipõhine lähenemine – väiksema arvu ja madalama riskiga relvade puhul kehtivad leebemad nõuded (relvakapp), suuremate koguste ja ohtlikumate relvade puhul rangemad nõuded (relvahoidla);
  • Füüsilise isiku relvade hoiustamisele kehtestatakse relvakapi nõue esimesest tulirelvast, samas lubatakse ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit hoida relvakapist väljas ajal, mil relvaomanik ise on kodus;
  • Kaotatakse kohustus hoida laskemoona relvakapis eraldi lukustatavas osas;
  • Suurendatakse hoida lubatud laskemoona koguseid, nt turvalisuse tagamiseks 1000 ja laskespordiks kuni 10 000 padrunit;
  • Pikendatakse pärandrelvadega seotud otsustamise ja registreerimise täheaegu, arvestades tänapäevast pärimiskorda ja omandipõhiõigust. Vähendatakse pärijate ja ametiasutuste halduskoormust;
  • Kehtestatakse majandustegevusteate esitamise kohustus ja miinimumnõuded lasketiiru pidajatele, pneumo-, hoiatus- ja signaalrelvade müüjatele, antiik- ja laskekõlbmatute relvade müüjatele, airsoft– ja paintball-relvade valmistajatele ja müüjatele, laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele;
  • Luuakse õiguslik alus kaasata eraõiguslikke juriidilisi isikuid halduslepingu kaudu sundvõõrandamisele kuuluvate relvade müüki. Lihtsustatakse ja kiirendatakse sundvõõrandamise menetlust, et vähendada relvade pikaajalist hoiustamist PPA-s;
  • Tagatakse täielik kooskõla EL tulirelvadirektiiviga. Arvestatakse rahvusvahelisi relvakontrolli- ja julgeolekukohustusi. Välditakse nii ülereguleerimist kui ka EL nõuete puudulikku ülevõtmist.

2) Relvaseaduse kiirkorras muutmine

Muudatuste eesmärk on reageerida muutunud ja pingestunud julgeolekuolukorrale, lahendades viivitamatult kehtivas õiguses tuvastatud õigusselguse, järelvalve ja proportsionaalsuse probleemid, et tugevdada avalikku turvalisust ja riigikaitselist valmisolekut ajal, mil uue relvaseaduse tervikteksti väljatöötamine on alles käimas.

Olulisemad sisulised muudatused:

  • Selgem relva ja relvakasutamise mõiste. Relva kasutamine (sh hoiatuslasu tegemine) seostatakse selgelt relva käitlemisega, et kõik ohtlikud tegevused alluksid samadele ohutus- ja vastutusreeglitele;
  • Laiendatakse riigikaitses osalevate isikute ringi, hõlmates relvaomanikud, kes panustavad riigikaitsesse vabatahtlikuse, toetajaliikmelisuse või muu riigikaitselise tegevuse kaudu;
  • Lihtsustatud korras saavad isiklikku relvaluba taotleda kõik teenistusrelva kandmise õigusega ametnikud;
  • Relvaeksami praktilise osa (laskekatse) sooritamise kohustusest vabastatakse jahipidamise otstarbel relvaluba või soetamisluba taotlev füüsiline isik, kelle jahiseadusest tuleneva jahieksami käigus sooritatud laskekatsest või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud;
  • Relvasoetamisloa kehtivus pikendatakse seniselt kolmelt kuult 6 kuuni;
  • Välismaalt soetatud relva politseis arvele võtmise tähtaega pikendatakse 10 tööpäevani (seni 7 tp);
  • Antiikrelvad, nende koopiad ning laskekõlbmatuks muudetud relvad tuuakse relvaseaduse reguleerimisalasse. Need liigitatakse piiramata tsiviilkäibega relvadeks, mille puhul kehtivad miinimumnõuded (nt vanusepiirang, kandmise- ja hoiutingimused);
  • Kaotatakse senine ebaselge gaasirelvade kategooria;
  • Kehtestatakse ühtne hoiatus- ja signaalrelvade käsitlus vastavalt EL tulirelvadirektiivile;
  • Laskemoona mõistet laiendatakse, hõlmates lisaks terviklikule padrunile ja selle osad (sütik, püssirohi);
  • Kollektsioonirelvadele kehtestatakse riskipõhine lähenemine: kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva või padrunikollektsiooni võib hoida relvakapis. Suuremad kollektsioonid ja sõjarelvad nõuavad relvahoidlat. Piiratud tsiviilkäibega külmrelvadele (kummi- ja teleskoopnui) nähakse ette leebemad hoiutingimused;
  • Füüsilise isiku relva ja laskemoona hoiustamisele kehtestatakse relvakapi nõue esimesest tulirelvast. Samas lubatakse ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva ja kuni 50 padrunit hoida relvakapist väljas ajal, mil relvaomanik on kodus;
  • Kaotatakse kohustus hoida laskemoona relvakapis eraldi lukustatavas osas;
  • Suurendatakse hoida lubatud laskemoona koguseid, nt turvalisuse tagamiseks 1000 ja laskespordiks kuni 10 000 padrunit;
  • Noored ja laskesport: 15-17 aastastele noortele luuakse võimalus vallata sporditulirelva paralleelloa alusel lapsevanema nõusolekul. See võimaldab relva iseseisvat ja ohutut transporti treeningutele ja võistlustele;
  • Juriidilisel isikul lubatakse anda relva kasutada külalisjahis või laskespordis;
  • Kehtestatakse majandustegevusteate esitamise kohustus kahele senisest tegevusloa kohustusest väljajäänud tegevusele: lasketiiru pidamine ja gaasipihustite, pneumo-, hoiatus- ja signaalrelvade müük;
  • Tüübikinnituse alla tuuakse ka tulirelva lisaseadmed (nt helisummutid);
  • Relvaregistrit täiendatakse ning luuakse kriminaalpolitsei alamregister, tagades tundlike andmete kaitse;
  • Pärandrelvadega seotud otsustamise tähtaega pikendatakse kolmelt kuult kuuele kuule.

Relvaseaduse kiirkorras muutmise eelnõu võiks jõustuda 2026 aasta keskpaigas.
Uue tervikteksti vastuvõtmise tähtaegade kohta hetkel konkreetne info puudub.