Teesid
- Igal seaduskuulekal kodanikul on vääramatu õigus soetada, omada ja kanda tulirelva (edaspidi “relv”).
- Relva omamine ei ole rikaste, eliidi või valitute privileeg, vaid vaba kodaniku õigus läbi usalduse, vastutuse ja kohustuste.
- Relvaomanik on eeskuju, distiplineeritud ning turvalise ühiskonna tagaja.
- Relvakultuuri arendamine on prioriteet nr. 1. Relv ei tohi olla kurjuse, kättemaksu või üleoleku vahend ega teenida madalaid instinkte.
- Relva on õigus omada järgmistel eesmärkidel:
- Hädakaitse ja hädaseisundi korral KarS §28 ja §29 järgi, tõrjumaks vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet ja/või ohtu elule või tervisele;
Õigus hädakaitsele on üks vanemaid instituute inimkonna ajaloos. - Eesti Vabariigi ja selle julgeoleku kaitseks, kui meie vabadus ja/või riiklus on ohus;
Selleks ei pea olema tingimata Kaitseväelane või Kaitseliitlane, et oma riigi kaitseks välja astuda. - Laskeharrastuse teostamiseks.
Igal relvaomanikul on õigus tegeleda laskeharrastusega enda arendamiseks ning relvakäsitsemise harjutamiseks. - Laskespordi harrastamiseks.
Neile, kelle eesmärk on oma oskusi lihvida veelgi täiuslikumaks ja võtta mõõtu teistega. - Jahipidamiseks.
Üks vanemaid elukutseid üldse. Jahipidamisega reguleeritakse metsloomade arvukust ja kaitstakse liigilist mitmekesisust ning tuuakse ka lisa toidulauale.
- Hädakaitse ja hädaseisundi korral KarS §28 ja §29 järgi, tõrjumaks vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet ja/või ohtu elule või tervisele;