Põhikiri

Eesti Relvaomanike Liit

PÕHIKIRI

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimeks on Eesti Relvaomanike Liit (edaspidi – Liit).
1.2 Liidu asukoht on Tallinn, Harju maakond ning tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.
1.3 Liit on vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühinguna, avalikes huvides ja kasumit mittetaotleval viisil tegutsev vabatahtlik ühendus, mis ühendab relvadest huvitatuid ja relvi omavaid füüsilisi ning juriidilisi isikuid.
1.4 Liit on kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mis kasutab oma tulusid üksnes põhikirjas ettenähtud tegevuste tarbeks.
1.5 Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, põhikirjast, alaliselt tegutseva juhtimisorgani (edaspidi – Juhatus) poolt kinnitatud väärtustest ja teistest Juhatuse otsustest.
1.6 Liit teeb oma tegevusvaldkondades koostööd teiste füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Liidul on seoses oma põhikirjalise tegevusega õigus astuda lepingulistesse suhetesse ettevõtete, organisatsioonide, institutsioonide ja üksikisikutega Eestis ja välismaal ning olla liikmeks rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes.
1.7 Liidu majandusaasta on 01. jaanuarist 31. detsembrini.

2 LIIDU EESMÄRK, TEGEVUSED
2.1 Vastutustundlikkusel, oskustel ja teadmistel tugineva relvakultuuri arendamine.
2.2 Avalikkuse teadlikkuse tõstmine relvi, laskeharrastust, relvaohutust, turvalisust ja enesekaitset puudutavates küsimustes.
2.3 Eesti riigikaitse ja põhiseadusliku korra tagamise toetamine.
2.4 Liikmete ja nende huvide esindamine seadusandliku ning täidesaatva võimu juures läbi õigusaktide ja erinevate praktikate analüüsimise ning ettepanekute tegemise, tagasiside andmise ja osalemisega seadusloome protsessis.
2.5 Osalemine erinevates menetlustes liikmete huvide kaitseks ja menetlusasutuste toetamine valdkondliku ekspertiisiga.

3 LIIDU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
3.1 Liidul on asutajaliikmed, tegevliikmed ja toetajaliikmed.
3.2 Liidu asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud ja põhikirja vastu võtnud füüsilised isikud. Asutajaliikmed valivad esimese Juhatuse. Esimese tegevliikmete Üldkoosolekuni on Juhatusel Üldkoosoleku otsustuspädevus.
3.3 Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Liidu poolt etteantud vormil.
3.4 Juhatus vaatab avalduse läbi kuni kahe nädala jooksul ja annab otsusest liikmekandidaadile teada. Liikmekandidaadil tuleb tasuda liikmemaks ühe nädala jooksul. Liige loetakse vastuvõetuks liikmemaksu laekumise päevast.
3.5 Juhatusel on õigus tegevliikme kandidaadilt küsida karistusregistri väljavõtet ja kutsuda avalduse esitanud isik juhatuse istungile täiendavatele küsimustele vastamiseks.
3.6 Liidu tegevliikmeteks võivad olla vähemalt 21-aastased seaduskuulekad Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, Liidu väärtusi ning osalevad Liidu tegevuses.
3.7 Liidu toetajaliikmeteks võivad olla vähemalt 18-aastased seadusekuulekad Eesti või Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja ja Liidu väärtusi.
3.8 Kõigil Liidu liikmetel on õigus:
3.8.1 esitada arupärimisi, avaldada arvamusi, saada teavet ning teha ettepanekuid Liidu tegevuse ja Juhatuse töö kohta;
3.8.2 saada Liidu poolt pakutavaid või vahendatavaid soodustusi ja teenuseid;
3.8.3 taotleda oma liikmestaatuse muutmist.
3.9 Kõigil Liidu liikmetel on kohustus:
3.9.1 järgida Liidu põhikirja, Liidu väärtusi ja Liidu Juhatuse pädevuse piires vastuvõetud otsuseid;
3.9.2 hoida ja kaitsta Liidu head nime; seista ühingu eesmärkide ja põhimõtete eest;
3.9.3 tasuda üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud tasusid, mille suuruse määrab üldkoosolek.
3.10 Liidu tegevliikmel on õigus:
3.10.1 valida ja olla valitud Liidu Juhatusse, revisjonikomisjoni ning muudesse organitesse põhikirjas sätestatud tingimustel ja eeldustel;
3.10.2 osa võtta Liidu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu, kusjuures esindajaks saab olla ainult teine Liidu tegevliige ühekordse volituse alusel;
3.10.3 kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid;
3.10.4 esindada Liitu Juhatuse otsusel teistes organisatsioonides ning üritustel.
3.11 Liidu tegevliige on kohustatud:
3.11.1 panustama isiklikult vähemalt ühes põhikirjalises tegevuses kokku vähemalt 20 tundi aastas;
3.11.2 kasutama heaperemehelikult Liidu sümboolikat, vara ja vahendeid.
3.12 Liidu liikmel on õigus avalduse alusel omal soovil Liidust välja astuda. Liidust väljaastumisel või arvamisel eelnevalt tasutud makse liikmetele ei tagastata.
3.13 Kui Liidu liige rikub olulisel määral Liidu põhikirja, ei täida kohustusi või ei vasta Liidu väärtustele, võidakse ta Juhatuse otsusega Liidust välja arvata.
3.14 Päevast, mil liige loetakse Liidust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad kõik tema liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused.

4 LIIDU ÜLDKOOSOLEK
4.1 Liidu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkogu ehk üldkoosolek, mille Juhatus kutsub kokku vähemalt üks kord aastas, hiljemalt 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist.
4.2 Üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse poolt e-posti teel vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kutsel märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.3 Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:
4.3.1 põhikirja muutmine;
4.3.2 majandusaasta aruannete, eelarve ja Juhatuse poolt esitatud Liidu tegevusplaani kinnitamine;
4.3.3 revisjoniaruande kinnitamine;
4.3.4 liikmemaksu ja muude maksete suuruse kindlaksmääramine;
4.3.5 Liidule kuuluva registrisse kantud vara võõrandamise või asjaõigustega koormamise otsustamine ning tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.3.6 juhatuse ja/või revisjonikomisjoni liikmete valimine ja nende ennetähtaegne tagasikutsumine;
4.3.7 Liidu palgaliste töökohtade vajaduse otsustamine;
4.3.8 käesolevast põhikirjast tulenevate kaebuste lahendamine;
4.3.9 Liidu ühinemise või lõpetamise otsustamine.
4.4 Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku Juhatuse otsusega, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/3 Liidu tegevliikmetest, samuti ka 2/3 Juhatuse või revisjonikomisjoni liikmete nõudel.
4.5 Liidu liikmel on üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Liidu tegevliige saab olla esindajaks kuni kolmele üldkoosolekult puuduvale Liidu tegevliikmele. Volitused tuleb esitada enne üldkoosoleku algust e-kirjaga elektrooniliselt allkirjastatult Juhatuse e-posti aadressile.
4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Liidu tegevliikmetest. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutud arv liikmeid, kutsutakse kokku uus koosolek 14 päeva jooksul, kuid mitte varem kui 7 päeva pärast esimest üldkoosolekut, teatades sellest ette 7 päeva. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata osalevate liikmete arvust.
4.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise, samuti Liidu reorganiseerimise või selle tegevuse vabatahtliku lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
4.8 Üldkoosolek otsustab üldjuhul küsimused lahtise hääletuse teel. Üldkoosolek võib otsustada, et teatud küsimustes võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid salajase hääletamise teel. Sellisel juhul valitakse üldkoosoleku liikmete hulgast kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.
4.9 Isikuvalimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, häälte võrdsel jagunemisel tehakse võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel uus hääletus.
4.10 Isikuvalimised on salajased, kui seda nõuab enamus kohalolevatest esindajatest.
4.11 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
4.12 Üldkoosoleku protokoll peab olema tegevliikmetele kättesaadav 14 päeva möödumisel.
4.13 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

5 LIIDU JUHATUS
5.1 Üldkoosolek valib 3-7 liikmelise Juhatuse kolmeks aastaks . Juhatuse liikmete arv peab olema paaritu arv. Juhatuse liikmed on vabastatud aastamaksu tasumisest ametis oleku perioodil täisaasta arvestuses.
5.2 Juhatuse liikmed peavad alaliselt elama Eesti Vabariigis.
5.3 Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või võimetuse korral Liitu juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel või Juhatuse liikme avalduse alusel. Tagasiastunud või tagasi kutsutud Juhatuse liikmed asendab üldkoosolek.
5.4 Juhatus peab Liidu liikmete registrit. Juhatuse äranägemisel võib registrisse peale isikuandmete kanda ka muid Liidu tegevusele olulisi andmeid.
5.5 Juhatuse pädevusse kuulub:
5.5.1 Liidu tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;
5.5.2 üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste täitmise korraldamine;
5.5.3 majandusaasta aruande ja eelarve koostamine ning esitamine üldkoosolekule;
5.5.4 Liidu raamatupidamise korraldamine;
5.5.5 Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töörühmade asutamine ja nende tegevuse suunamine;
5.5.6 suhete arendamine teiste organisatsioonide ja üksikisikutega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal.
5.6 Juhatuse liikmed valivad endi hulgast Juhatuse esimehe, kes juhib Juhatuse tegevust ja kelle volitused kestavad kolm aastat.
5.7 Liitu võivad esindada kõigis õigustoimingutes, teiste organisatsioonide või asutustega suhtlemises kõik Juhatuse liikmed eraldi. Kolmandale isikule, sealhulgas Liidu tegevliikmele, väljastab volituse Liidu nimel tegutsemiseks Juhatuse esimees.
5.8 Juhatuse esimees kutsub kokku ja viib läbi Juhatuse koosolekuid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis.
5.9 Juhatuse erakorraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt 2/3 Juhatuse liikmete või asutajaliikmetest Juhatuse liikmete nõudmisel.
5.10 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selles koosolekus osaleb üle poole Juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele.
5.11 Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Juhatuse koosolekus osalenud Juhatuse liikmete poolthäälteenamus välja arvatud uute liikmete vastuvõtmisel, mille puhul on vastuvõtmiseks vajalik, et keegi Juhatuse liikmetest ei ole vastu liikmeks vastuvõtmisele;
5.12 Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.
5.13 Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekul osalejad.
5.14 Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku palgaliste töötajate koosseisu, ametipalkade ning asjaajamise juhendite osas.
5.15 Juhatus lahendab kõik küsimused, mis ei nõua põhikirja ja kehtiva seaduse alusel üldkoosoleku kokkukutsumist.

6 REVISJON JA AUDIITORKONTROLL
6.1 Liidu tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande revideerimiseks, samuti ka raamatupidamise õigsuse kontrolliks võib Liidu üldkoosolek valida revidendi või audiitori. Audiitori võib nimetada ühekordse kontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
6.2 Revidendiks või audiitoriks ei või olla Juhatuse liige, raamatupidaja või nende lähedased.
6.3 Revident või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.

7 LIIDU VARA JA SELLE KASUTAMISE KORD
7.1 Liidu vara tekib:
7.1.1 liikmete liikmemaksudest, füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, pärandustest, reklaamilepingutest ja sponsorsummadest, rahvusvaheliste organisatsioonide toetustest, intressitulust ning muudest laekumistest;
7.1.2 muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
7.2 Liidu vara kasutamiseks on Liidul õigus luua sihtotstarbelisi fonde , mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
7.3 Liidu sissetulekute ja väljaminekute ning vara üle peetakse raamatupidamise arvestust.
7.4 Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest ja Liidu liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu varaliste kohustuste eest. Liit vastutab oma varaliste kohustuste eest vaid talle kuuluva varaga.

8 LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE
8.1 Liidu tegevus lõpetatakse vabatahtlikult ühingu üldkoosoleku otsuse alusel.
8.2 Kui mittetulundusühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab Juhatus viivitamata, hiljemalt 14 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule mittetulundusühingu pankrotiavalduse.
8.3 Liidu tegevus sundlõpetatakse mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras või kohtuotsusega.
8.4 Vabatahtliku likvideerimise viivad läbi Juhatuse liikmed
8.5 Likvideerijad lõpetavad Liidu tegevuse, avaldavad lõpetamise teate avalikes teabevahendites, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõudmiste rahuldamist allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele selleks määratud isikute vahel ja teevad muud vajalikud toimingud Liidu tegevuse lõpetamiseks.
8.6 Pärast likvideerimistoimingute läbiviimist koostavad likvideerijad likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning ühingu vara jaotamise kohta.
8.7 Pärast likvideerimise lõppemist, esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks.
8.8 Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.